Liivi Muuseumis on vaadata kirjanike Juhan ja Jakob Liivi kodutalu, püsinäitus “Oleksin ma luuletaja”, samuti Kodavere kihelkonna ajalugu ja etnilisi gruppe tutvustav püsinäitus “Kodavere – hää mürakas kihelkonda.”
Harva on talupere üks põlvkond andnud eesti kultuuriloole nii palju kui vennad Liivid. Vendadest vanim, Joosep, päris talu, mille majandamine võimaldas noorematel vendadel saada kooliharidust. Elias Liiv oli Alatskivi pillikooride ja laulukoori looja. Vennad Jakob ja Juhan Liiv on eesti rahvale enim tuntud. Jakob Liivi parimad loomeaastad möödusid Virumaal – Avispeal ja Väike-Maarjas. Vähesed teavad, et Jakob Liiv oli ka Rakvere linnapea ja teatrihoone ehitamise organiseerija. Pere noorimat, Juhan Liivi, teab kogu Eesti rahvas.
Muuseumi ajalugu
1962. aastal avas kirjandusmuuseum Oja talus nurgatoas, kus viimati elas Juhan Liiv, Juhan ja Jakob Liivi elust ja loomingust memoriaalnäituse ja majaseinale kinnitati mälestustahvel. E. Uibu, Alatskivi kodu-uurija, koostas bukleti “Juhan Liivi memoriaaltuba”. Juhan Liivi nimelises Alatskivi Keskkoolis oli võimalik tutvuda näitusega Juhan Liivi elust ja loomingust ning Juhan Liivi luuleauhinna laureaatidest.
Aastaid idanes Alatskivil mõte rajada Liivide kodukohta muuseum. Teoks sai see alles 1. oktoobril 1988 Eesti Põllumajandusmuuseumi volinike üldkoosoleku otsusega avada filiaal Liivide kodukohas Oja talus. Alates 2002. aastast on Liivi Muuseum Alatskivi valla, 2018. aastast Peipsiääre valla allasutus.
Koostöös Peipsiääre vallavalitsuse ja Juhan Liivi nim Alatskivi Kooliga osaleb muuseum Juhan Liivi luuleauhinna väljaandmisel. Igal kevadel toimub Liivide ja liiviliku luule etluskonkurss koolinoortele. Aastast 2010 antakse koos Juhan Liivi klubiga välja auhinda Eesti Kirjanik.
Meie väärtused
Muuseumi haldab Peipsiääre vallavalitsus ning toetab Kultuuriministeerium. Muuseumiperes on kokku 7 inimest. Meie jaoks on oluline säilitada ja tutvustada pärimust, talupojakultuuri ja hoida ning levitada vendade Liividega seotud pärandit. Juhan Liivi elu- ja loomeloole annab raamistiku algupärane 19. sajandi talukeskkond, milles Liivid elasid. Räägime oma külalistele, mil moel hinnati tööd ja selleks kuluvat energiat 19. sajandil ning püüame oma nüüdisaja muuseumitegevustes lähtuda keskkonnasäästlikust mõtteviisist. Väärtustame taaskasutust ja looduse pakutavaid võimalusi nii ehitusel, remonditöödel kui ka õppeprogrammide läbiviimisel.
Juhan Liivil on väga vähe esemeid – nii nagu ei paistagi, et oleks, mida eksponeerida. Kas Juhan Liiv oli vaene? Kindlasti mitte. Öeldakse, et mida vähem on sul asju, seda rikkam saab olla su vaimuelu. Nii tasub ajast aega, eriti aga tänapäeval igaühel mõtiskleda selle üle, et asju osta jaksavad kõik, aga kuidas olla sisemiselt rikkam.
