Liivi luuleauhinna laureaat on Triin Paja
Tänavune Liivi luuleauhinna laureaat on Triin Paja luuletusega „Öö on tume nagu õdede juuksed”, mis ilmus ajakirjas Värske Rõhk nr 61 (2019). Laureaat kuulutati välja Juhan Liivi 156. sünniaastapäeval 30. aprillil, mida tänavu tähistati veebiülekande vahendusel.
Luuleauhinna žüriisse kuulunud TÜ eesti kirjanduse dotsendi Mart Velskri sõnul saab Paja luuletust lugeda mitmel viisil, mis aga kõik on ühe tervikelamuse teenistuses. Keel ja keele abil kõneldav langevad siin erilisel viisil ühte. „Lugeja haaratakse luuletuse tumedasse tervikusse ja ta ei pääse sellest enam lahti, ja hea ongi,” sõnas Velsker.
Triin Pajalt on seni ilmunud luulekogu „Nõges” (2018), mille eest ta pälvis pälvis Betti Alveri debüüdiauhinna.
Iga žüriiliige esitab Liivi luuleauhinnale ühe eelmise kalendriaasta jooksul trükis ilmunud luuletuse, mis tema hinnangul kannab endas liivilikku vaimsust. Seejärel valitakse nominentide hulgast võiduluuletus. Liivi luuleauhind ei ole rahaline, laureaadile antakse üle nahakunstnik Ülle Paap’i ainueksemplarina valmistatud karjasemärss. Tänavu toimetatakse see laureaadini posti teel.
Auhinnale olid nomineeritud Kärt Hellerma luuletus „Igatsen puutüvede järele”, Häniläse „Edimidse jõulupühä hummuk”, Kivisildniku „Kahekümne teine nõrk märk teadvusest”, Carolina Pihelga „Tuules”, Merike Õimu „… kui mitu valu sul võlgnen” ning Tõnis Tootseni „… vares rogiseb rannas kui konn”. Kõiki luuletusi saab autorite esituses näha ja kuulata Liivi Muuseumi videos aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=osR6AoOIeQU&feature=youtu.be&fbclid=IwAR3nxlyIeCOIDOAaRiACEPJLVX9kEQgI03_0FaQmmj5JtPbcuQYQLz4ukr4
Žüriisse kuulusid lisaks Mart Velskrile ka Kauksi Ülle, Jüri Talvet, Janika Kronberg, Kait Eiland, Kadi Kivilo ja Tanar Kirs.
Video teel toimunud koolinoorte etluskonkursi laureaadiks on Uku Pokk Saaremaa Ühisgümnaasiumi 12. klassist, juhendaja Rita Ilves. Uku on etluskonkursi võitnud ka aastal 2012. Etluskonkursi materjalide põhjal loodi kuulamisekspositsioon „Kuule luulet!” Liivi Muuseumi välialale, mida saab külastada alates 2. maist.
Juhan Liivi luulepreemia 2020
- Laureaat Triin Paja “Öö on tume nagu õdede juuksed”
Nominendid
- Kärt Hellerma „Igatsen puutüvede järele”
- Häniläne „Edimidse jõulupühä hummuk”,
- Kivisildnik „Kahekümne teine nõrk märk teadvusest”
- Carolina Pihelgas „Tuules”
- Merike Õim „… kui mitu valu sul võlgnen”
- Tõnis Tootsen „… vares rogiseb rannas kui konn”
Juhan Liivi 32. etlusvõistlusel osalejad
- Berit Biene
- Cathrin Benita Poopuu
- Daisi Noormägi
- Dmitri Skvortsov
- Ege-Ly Petermann
- Elinor Luik – eripreemia tabava karakteri loomise eest
- Elise Zinovjev
- Emili Kelle
- Evert Kuus – publikupreemia
- Geily Orumets
- Geiri Suur
- Gregor Põldre
- Grete Koppel – eripreemia hingestatud esituse eest
- Heidy Jallai
- Helemeel Assmann – eripreemia selge sõna eest
- Helena Stepanova – eripreemia õhulis-romantilise esituse eest
- Kaarel Kristofer Kerge
- Kadi Rimmel
- Kaira Kruusaauk
- Kaire Kurs
- Karl Filipp Varres – Liivi Muuseumi eriauhind
- Karolin Vagula
- Katariina Pops
- Katrinka Josephine Savimägi
- Kaur Kruusaauk
- Kertu Loviisa Hummal
- Kirke Laura Allik
- Kirke Medri – eripreemia kevadiselt värske esituse eest
- Kirsti Jaomaa
- Kristel Haldja Tross
- Kärt-Getter Rest
- Laura Tolk
- Liis Saarepera
- Liisa Tollimägi
- Lisete Ilves
- Lisete Linke
- Madis Pihl
- Maria Saveljeva – eripreemia eestikeelse luuleteksti täpse tajumise ja edasiandmise eest
- Markus Karusion
- Marten Aluoja
- Martin Vesberg
- Minna-Marie Vihmann – publikupreemia
- Nevil Laumets
- Ott Kiveste
- Ronja Reemann – eripreemia lihtsa ja siira esituse eest
- Sanna Luisa Tõrv
- Sten Martin Lehtsalu
- Säde Einasto
- Tomi Välimäe
- Uku Pokk – etlusvõistluse peaauhind
Palju õnne!
Me kõik oleme võitnud Juhan Liivi luulet lugedes ja teda meeles pidades.
Etlusvõistluse videod saab vaadata meie Youtube’i kanalis.
Juhan Liiv 156 – videoesitlus meie Youtube’i kanalis.
Liivi luuleauhinnale nomineeritud luuletused
Carolina Pihelgas
TUULES
Midagi lehvib tuules. Midagi lendab peost ja kaob.
Võib-olla papliseemned, võib-olla mõte või mälestus suvest.
Linnuparv koristatud põllul, teisel pool teed kõrbenud hein. Mina jagunen
samuti – kui vaatad lähedalt, näed mandrijää liikumise jälgi, veresooned
nagu voored.
Maastik kõneleb. Olen ajutine nagu üheaastase taime õitsemine. Midagi
lendab peost ja kaob. Võib-olla oli see olnu raskus, mis korraks järele andis.
Mudane mälu, ma otsin su jälle üles.
(Raamatust „Valgus kivi sees“. 2019, lk 9)
Kärt Hellerma
Igatsen puutüvede järele
lgatsen puutüvede järele
nende mustri koe
ja tüünuse järele
nende joigudest tihke
sisemuse järele
mis on ometi vaimkerge
hele ja õrn
õrn pimedus mis lööb
südame valla
kohe kui tüve sisse jõuad
pole vaja koputada
ainult kuulata kõrvadeta
näha silmadeta
tunda vaimustavat voogu
salapulbitsust
mis puhastab ära
su peenimadki urked
ja pühendab su täiuslikult
tüvede tuhandetoimsesse
toimumisse
mis tundub olevat eemal
aga on ometi siinsamas
lgatsen puutüvede järele
olen igavene rähn
kes koputab puude ustele
ja kugistab nähtamatuid tõuke
kunagi söönuks saamata
(Raamatust “Päeva lõpus: luulet 2018–2019” 2019. a)
Häniläne
Edimidse jõulupühä hummuk
Vaikuss tarõn ja trepikuan,
vaikuss keldrin ja katussõ kotsil,
vaikuss inemise vaivõ vallan.
Lämmi tuli suurõtarõ ahun,
lämmi tuli jõuluküündlä küllen,
lämmi tuli inemise mõttide ilman.
Rahu maja manu essünü mõtussõ üle,
rahu talvitsõn tümmen taivan,
rahu inemise püsümädä ihun.
(Looming 2019, nr 12, lk 1675-1676)
Triin Paja
Öö on tume nagu õdede juuksed
kuu tõuseb sale ja kaarduv nagu luigekael
ent öö on tume nagu õdede juuksed
mäletan kahte õde nende silmad olid
kitsekuldsed nende pead olid
täide tõttu pügatud paljaks nende
väikeste käte jaoks liigsuurte
mantlite käised keeratud üles
ja kiharad helkisid põrandal
nagu varesesuled
me olime lapsed emad täitsid varesed
me valuga jootsid haigused harakale
mõne ema armastus on nii püha
ta niisutab nälgivale leiva enda verega
ma lugesin männijahust ma lugesin
kuidas laste kehad kivistusid justkui
oleksid neelanud ränikive ja ametüste
ma lugesin et Tšornobõli lapsed ei naerata
nende õpetaja ütleb meie lapsed
ei mängi ega naera
meie raamatud põlevad aga ei soojenda
harakad ja varesed kogunevad
laste valu tõrvast raske ja tume
nagu öö on tume
tume nagu õdede juuksed
(Värske Rõhk nr 61 (oktoober 2019))
Sven Kivisildnik
Kahekümne teine nõrk märk teadvusest
juhan liivi
mälestuseks
kutsugem mind
poola kuningaks
eestimaa radadel
olen ma ainus
kes üldse
seksuaalsest
frustratsioonist
luuletab
fs
seda
enam
ei tee
eestimaa
aerofotol
peaksin
ma selgesti
näha olema
kosmosest
peaksime näha olema
jeesus kristus koos
minu erektsiooniga
ilmaasjata
sündisin ilma
Ilma asjata
läks kõvaks
puid võib
lõhkuda selle
suhuvittuperssekirvega
kõik
on kokku
üks jälk
käkimäe
käkk
(raamatust (:) kivisildnik Armuloo prügikast. Valuraamatu IV-VIII köide mm 2019 värssromaan)
Tõnis Tootsen
vares rogiseb rannas kui konn
pöörab nokaga ümber ühe lapiku kivi
et mis seal all on
ei midagi
lonkab mõlemat jalga
järgmise kivini
pöörab ümber
et mis seal all on
ei midagi
lonkab mõlemat jalga
järgmise kivini
pöörab ümber
joob kivipesast nokatäie soolast vett
ikka pidulikum kui merest
lonkab mõlemat jalga
järgmise kivini
et mis seal all on
vaeseke
mis mõttetus
mõtlen
ja pööran järgmise lehe
et mis seal peal on
(Looming 2019, nr 5, lk 668)
Merike Õim
***
KUI MITU VALU SUL VÕLGNEN
ja viiviseid valede eest
Tulid et klaarida arved
enne kui jää saab veest
Kas lepaleht maksmiseks sobib
või Nikolai näoga rahad
Ehk järveveelt peegelpilte
või kolme orava nahad
Seisad lävel Ei solvu
kinni ei pane ust
Võta mu rõõmud mis järel
ära võta mu kurvastust
(Looming 2019, nr 2, lk 213)