Muuseum kirjaniku kodukohas

Juhan Liivi Muuseumis on vaadata kirjanik Juhan Liivi kodutalu, püsinäitus “Oleksin ma luuletaja”, samuti Kodavere kihelkonna ajalugu ja etnilisi gruppe tutvustav püsinäitus “Kodavere – hää mürakas kihelkonda.”

Harva on talupere üks põlvkond andnud eesti kultuuriloole nii palju kui vennad Liivid. Vendadest vanim, Joosep (1852-1915), päris talu, mille majandamine võimaldas noorematel vendadel saada kooliharidust. Kaarel (1854-1883) siirdus üle Peipsi Oudova kanti ja suri noorelt. Elias Liiv (1857-1892) oli Alatskivi pillikooride ja laulukoori looja. Jakob (1859-1938) ja Juhan Liiv (1864-1913) on eesti rahvale enim tuntud. Jakob Liivi parimad loomeaastad möödusid Virumaal – Avispeal ja Väike-Maarjas. Vähesed teavad, et Jakob Liiv oli ka Rakvere linnapea ja teatrihoone ehitamise organiseerija. Pere noorimat, Juhan Liivi, teab kogu eesti rahvas.

Muuseumi ajalugu

1962. aastal avas kirjandusmuuseum Oja talu nurgatoas, kus viimati elas Juhan Liiv, Juhan ja Jakob Liivi elust ja loomingust memoriaalnäituse ja majaseinale kinnitati mälestustahvel.

Alatskivi kodu-uurija Erich Uibu koostas bukleti “Juhan Liivi memoriaaltuba”. Juhan Liivi nimelises Alatskivi Keskkoolis oli võimalik tutvuda näitusega Juhan Liivi elust ja loomingust ning Juhan Liivi luuleauhinna laureaatidest.

Aastaid Alatskivil idanenud mõte rajada Liivide kodukohta muuseum sai teoks alles 1. oktoobril 1988 Eesti Põllumajandusmuuseumi volinike üldkoosoleku otsusega avada filiaal Liivide kodukohas Oja talus. Alates 2002. aastast on Liivi Muuseum Alatskivi valla, 2018. aastast Peipsiääre valla allasutus.

Koostöös Peipsiääre vallavalitsuse ja Juhan Liivi nim Alatskivi Kooliga osaleb muuseum Juhan Liivi luuleauhinna väljaandmisel. Igal kevadel toimub Liivide ja liiviliku luule etluskonkurss koolinoortele. Aastast 2010 antakse koos Juhan Liivi klubiga välja auhinda Eesti Kirjanik.