Liivi Muuseum

Juhan Liivi kodukoht

Category: Uudised (page 2 of 4)

Osale Liivi luuleauhinna laureaadi valimisel!

2021. aastal valime Juhan Liivi luuleauhinda juba 43. korda. Tegemist on Eesti ühe vanema ja väärikama luuleauhinnaga.

Sellel aastal soovime luuleauhinna valimisse kaasata kõiki Peipsiääre valla kirjandushuvilisi.

Kui sulle on eredamalt meelde jäänud mõni 2020. aastal ilmunud luuletus, siis on tänavu võimalus esitada see luuleauhinna nominendiks.

 

Peipsiääre valla elanikel on võimalik oma eelistus välja valida kahes etapis:

Vali välja luuletus, mis sinu meelest vääriks Liivi luuleauhinda ning esita see hiljemalt 8. veebruaril 2021 järgneva ankeedi kaudu: http://bit.ly/juhanliiv 

TÄIENDUS 18.02.2021

Valla elanikud on oma lemmikud esitanud! Kuna esimeses voorus esitati luuleauhinna kandidaadiks  sama tekst, siis valla elanike poolt valitud luuletus selgus esimeses voorus ning teise vooru korraldamine ei ole põhjendatud.

Peipsiääre valda esindav žüriiliige esitab hääletuse võitnud luuletuse Juhan Liivi luuleauhinna nominendiks.

Auhind antakse välja Juhan Liivi 157. sünniaastapäeval, 30. aprillil Liivi Muuseumis.

Püsige lainel ja jälgige meie tegemisi!

Mullune laureaat Triin Paja Liivi Muuseumi kirjandusfestivalil “Eesti Kirjanik 2020”.
Foto: Kris Moor

 

XXXIII LIIVI ETLUSVÕISTLUS

XXXIII JUHAN JA JAKOB LIIVI NING

JUHAN LIIVI LUULEAUHINNA LAUREAATIDE LOOMINGULE

KESKENDATUD ÜLERIIGILISE KOOLINOORTE ETLUSVÕISTLUSE

UUENDATUD J U H E N D (08.03.2021)

XXXIII etluskonkursi võitja selgub Juhan Liivi sünniaastapäeval, 30. aprillil 2021.

Etlusvõistluse finaal toimub esitatud videote põhjal.

Tänavuse koolinoorte etlusvõistluse finaali jaoks palume osalejal registreeruda ja saata videote viited hiljemalt 17. aprillil.

Etlusvõistlusel saavad osaleda Eesti Vabariigi üldhariduskoolide ja ametikoolide õpilased, vanusekategooriad puuduvad.

Iga osaleja esitab konkursil vabalt valitud luuletuse ja proosapala (3-4 minutit), millest luuletuse autoriks on Juhan või Jakob Liiv ning proosapala autoriks üks Juhan Liivi luuleauhinna laureaatidest (vt allpool toodud loetelu). Iga osaleja salvestab eraldi oma esituse YouTube`is, öeldes sissejuhatuseks oma nime.

Lõppvooru pääsevad Eestimaa linnades ja maakondades peetud eelvoorude võitjad, Tallinnast lisaks ka II ja III koha pälvinud etlejad. Samuti on finaali oodatud eelvoorudes žüriide poolt parimaiks tunnistatud õpilased vene õppekeelega koolidest. Täiendavalt saavad otse lõppvooru üks õpilane Juhan Liivi nim. Alatskivi Koolist ning üks õpilane Väike-Maarja Gümnaasiumist.

NB! Seoses viiruse tõkestamisega võib piirkondlikke eelvoore läbi viia ka videoformaadis. Seda otsustab piirkonnavooru korraldaja.

Andmeid etlusvõistluse finaalis Eestimaa linnu ja maakondi esindavate õpilaste kohta ootame aadressil http://bit.ly/Liivietlus hiljemalt 17. aprillil 2021.

Lõppvoorus selgitab žürii välja aasta parima Liivide ja liiviliku loomingu esitaja Eesti kooliõpilaste seas. Lisaks peaauhinnale antakse välja ka eripreemiaid.

 

VIDEOETLUSE LISAKONKURSS

Sel aastal toimub eraldi võistlus ka veebi vahendusel video esitajatele. Osaleda saavad kõik soovijad, v.a põhikonkursi finaalis osalejad.

  • Õpi pähe üks Juhan Liivi luuletus või proosakatkend (kuni 3 minutit).
  • Salvesta oma esitus You Tube`is nii, et ütled kõigepealt oma nime.
  • Registreeri enda osalemine http://bit.ly/lisakonkurss  hiljemalt 17. aprillil 2021.

Liivi Muuseum valib välja videoetluse parima. Eraldi antakse välja publikupreemia Youtube’i videole saadud pöidlamärkide eest.

Videoetluse eripreemia võitjad kuulutatakse välja 30. aprilli pärastlõunal Liivi Muuseumi FB lehel.

 

Muuseumil on õigus kasutada videomaterjali näitustel ja haridusprogrammides. Lisaküsimuste korral palun võtta ühendust meilitsi info@muusa.ee või telefonitsi 5538100.

JUHAN LIIVI LUULEAUHINNA LAUREAADID

1965 Debora Vaarandi

1966 Paul-Eerik Rummo

1967 Betti Alver

1968 Jaan Kaplinski

1969 August Sang

1984 Ain Kaalep

1985 Juhan Viiding

1986 Rein Sander

1987 Betti Alver

1988 Viivi Luik

1989 Vladimir Beekman

1990 Kalju Lepik

1991 Doris Kareva

1992 Mats Traat

1993 Hando Runnel

1994 Ene Mihkelson

1995 Mari Vallisoo

1996 Ellen Niit

1997 Jüri Talvet

1998 Kalju Lepik

1999 Ene Mihkelson

2000 Triin Soomets

2001 Mari Vallisoo

2002 Priidu Beier

2003 Andres Ehin

2004 Ly Seppel

2005 Ülar Ploom

2006 Hasso Krull

2007 Tõnu Õnnepalu

2008 Eha Lättemäe

2009 Triin Soomets

2010 Mehis Heinsaar

2011 Kirsti Oidekivi

2012 Jaan Kaplinski

2013 Maarja Pärtna

2014 Lauri Sommer

2015 Jüri Kolk

2016 Mart Kangur

2017 Heljo Mänd

2018 Andrus Kasemaa

2019 Kauksi Ülle

2020 Triin Paja

Laste ja noorte festival “Avatud Mänguväljad” AJAHÄKKERID

Elasid kord eite-taati. Tahtsid omale veel üht lapsukest neljale vellekesele seltsiks. Eit pani saunaahju savist nukukese…

Kuidas sündis ja elas Juhan Liiv, kuidas ajakratt teda kollitama hakkas ja mis sellest tuntud kirjanikust lõpuks sai?

Liivi muuseumi mäng “Kaapekakuke ajakrati küüsis” pakub kuulamist, lugemist, voolimist, meisterdamist, kirjutamist, nuputamist ja pildistamist kogu perele või väiksemale seltskonnale.

Mängimine on 10.-25.10 TASUTA!

Festivalil saab koguda templeid, avastada põnevaid muuseume, osaleda auhindade loosimises, kasutada mängimiseks nutirakendust või paberil mängujuhist. Avatud Mänguväljade kodulehelt leiate täpsema info. Festivali pass allalaadimiseks ja väljaprintimiseks  SIIN.

Muugi aeg lahti: häki Juhan Liivi elulukku ja avasta, mis kestab üle aja!

Mängida saab kahel viisil:

1. tasuta rakendusega Loquiz
2. paberil mängujuhisel (ilma spetsrakenduseta, kuid jutu kuulamiseks vajad ruutkoodi (QR-koodi) skannerit)
Rakenduses LoQuiz
Leia ja laadi oma nutiseadmesse rakendus LoQuiz. Logi “Kaapekakukese” mängu jaoks sisse.
Kasutaja: Juhan
Parool: 1864
Uuri kaarti. Kui vaja, vea kaart väiksemaks või suuremaks!
Kuusnurga märgil klõpsates avaneb ülesanne.
Järgmise ülesande leidmiseks tee, mida juhis ette näeb.
Käi kõik 9 punkti järjest läbi.
Avasta ja täida ka 10. punkt!
 
Mängujuhis paberil
Küsi kassast oma paberil mängujuhis.
Skänni ruutkood loo kuulamiseks.
Uuri plaani mängujuhisel ja täida ülesanded.Põnevat ajahäkkimist ja leia aega!

Lisaks on muuseumisse peitu pugenud tegelased Lasteekraanist.  Kui leiate nad üles, tehke neist foto ja saatke võistlusele Lasteekraan.ee lehelt. Kõigi saatjate vahel loositakse välja palju toredaid auhindu.

Lähikonnas pakub ajahäkkimise mängu ka Tubina muuseum Alatskivi lossis. Seal tegitseb hoopis teistsugune kratt.

Tubina Muuseumi mänguväli Alatskivi lossi 2. korrusel

ootab huvilisi
10.- 25. oktoobrini
teisipäevast pühapäevani kell 10 – 16.Mängides selgub, kuidas üks Kratt sel kevadel
Tubina Muuseumisse sattus
ja mis temaga seal juhtus.Lisaks saab mängida Lasteekraani otsimismängu.Mängulehe, -passi ning juhiseid annab lossi piletikassaruumis Margit, kellel on rinnas Krati-märk.

Sissepääs lossi: õpilasele 3 eurot, täiskasvanud saatjale 3 eurot.

Lisateave tel. 53541436 või tubin@muusa.ee

 

 Bita Razavi näitus “Balti remondimuuseum” “Museum of Baltic Remont”

Bita Razavi

Balti remondimuuseum
Liivi Muuseumis 03.07.2020 – 31.08.2020
AVAMINE 3. JUULIL KELL 17
 
Viimased kolm aastat on Bita Razavi renoveerinud üht vana maja Lääne-Virumaal ja korterit Tartus Karlovas. Teda hakkasid huvitama materjalid, mida on Baltimaade kodude remontimisel läbi aastate muutuvas majanduslikus ja poliitilises olukorras kasutatud. Jätkuna oma varasematele töödele, milles Bita Razavi dokumenteeris Soome ja Iraani leibkondade ühiseid jooni, on ta nüüd ehitanud installatsiooni, et tutvustada nähtamatuid ehitusmaterjale, millega koos elavad paljud Balti regiooni inimesed.Installatsioon “Balti remondimuuseum” tutvustab nõukogude ajal kodude soojustamiseks ja renoveerimiseks kasutatud materjale, mida kunstnik on renoveerimistööde käigus kogunud ja säilitanud kui antropoloogilise uurimistöö materjali.
Kogutud materjali põhjal loob kunstnik absurdse versiooni rahvamuuseumist uurimaks selliste muuseumide rolli rahvusliku identiteedi konstrueerimisel ja rahvusliku ühtsuse narratiivi loomisel.
Bita Razavi (s. 1983) on Teheranist pärit kunstnik, kes elab ja töötab Helsingis ning Eestis, maakodus. Ta on lõpetanud bakalaureuseõppe muusikas Teherani Kunstiülikoolis ja saanud magistrikraadi kujutavas kunstis Helsingi Kunstiakadeemiast. Razavi loomingu keskseks teemaks on erinevate igapäevaste situatsioonide vaatlemine ja peegeldamine. Teda huvitab erinevate ühiskonnagruppide sisemise dünaamika seos riikide poliitiliste struktuuridega ja ajaloolise mõõtmega riiklike sündmustega. Razavi dokumenteerib objektide ning süsteemide agentsust ja uurib nende nende suhet iseendaga.Bita Razavi on eksponeerinud oma töid Teherani Kaasaegse Kunsti Muuseumis, Trondheimi Biennaalil, Soome Fotograafiamuuseumis, Helsingi Fotograafiabiennaalil, Helsingi Disainimuuseumis, Videobrasil’is ja SESC Pompeia kultuurikeskuses Sao Paulos, Cité international des Arts’sis, Pariisis, Fotografisk Center’is, Kopenhaagenis, Göteborgi Rahvusvahelisel Kaasaegse Kunsti Biennaalil, Ukraina Rahvuslikus Kunstimuuseumis, Kalmari Kunstimuuseumis Rootsis ja Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis. 2017. aastal pälvis ta Oskar Öflundi fondi auhinna.
Täname: Toomas Lasmann, Mart Paadik, Armin Luik, Marge Monko, Tanel Rander, Jyri Pitkänen, Mara Jelinko, Lauri Laanisto, Malle Käärik.
 
/EN/Bita Razavi
Museum of Baltic Remont
At Liivi Muuseum 03.07 – 31.08.2020
Opening 3rd of July at 5 pm
Bita Razavi’s ongoing project Museum of Baltic Remont is composed of documentation of what may appear to be a mundane task. Over the last three years, she has been renovating an abandoned house in the Estonian countryside and an apartment in Tartu. What sets her construction apart is her fascination with and scrutiny of the various materials that have been used to repair homes in the Baltic region throughout years of changing economic and political situations. The materials that were used during the Soviet era to insulate and renovate these houses, have been collected and preserved as if they were samples for an anthropological research study. Following on from an earlier works in which she documented the common traits of Finnish and Iranian households, Razavi has now built a commemorative scientific installation to showcase the invisible building materials that many people in Baltic region live amongst. She employs the absurd form of a national museum to explore the agency and role of such museums in construction of national identity and creation of a shareable narrative for the masses.
Bita Razavi (b. 1983) born in Tehran, lives and works between Helsinki and Estonian countryside. She graduated with a Bachelor’s degree in Music from Tehran University of Arts and holds a Masters in Fine Art from Finnish Academy of Fine Arts. Razavi’s practice is centred around observations and reflections on a variety of everyday situations. She examines the inner workings of social systems in relation to the political structures of various countries and national events of historic proportions. Razavi reacts to and explores the agency of objects and systems as they act upon her and as she documents and records them.Bita Razavi has exhibited her work at Tehran Museum of Contemporary Art, 1st Trondheim Biennale, Finnish Museum of Photography, Helsinki Photography Biennale, Hesinki Design Museum, Videobrasil, SESC Pompeia, Cité international des Arts, Paris, Fotografisk Center, Copenhagen, Göteborg International Biennal for Contemporary Art, National Art Museum of Ukraine, Kalmar Art Museum and Latvian National Museum of Art. In 2017 Razavi received the Oskar Öflunds Foundation’s grand prize.
Thanks to: Toomas Lasmann, Mart Paadik, Armin Luik, Marge Monko, Tanel Rander, Jyri Pitkänen, Mara Jelinko, Lauri Laanisto, Malle Käärik.

Bita Razavi näituse plakatifoto

Suvealguse ajaloopiknik 21. juunil 2020 kell 12.00

Liivi Muuseumi esimene kriisijärgne vabaõhusündmus toimub 21. juunil kell 12 Euroopa Arheoloogiapäevade raames. Kavas:

Arheoloog Krista Karro ettekanne muinasaegsetest matmiskommetest ja paikkonna põnevamatest leidudest;

Peeter Kiuru räägib Alasoo arheoloogilistest leidudest;

Karmo Kiivit tutvustab muinasaegseid relvi;

Võimalus oda visata ja vibu lasta.

Alatskivi matkaraja maastikumängu “Mööda ajajõge” tutvustus;

Valitud palu Andrus Kasemaa koostatud “Vanadest uudistest”;

Piknik ja sobiva ilma korral lõke.

Võtke kaasa meelepäraseid ja meeleolukaid suupisteid.

 

Euroopa arheoloogiapäevi korraldavad Eestis Muinsuskatseamet ja Eesti Muinsuskaitse Selts

Täname Peipsiääre vallavalitsust.

 

Sündmus on kogu perele ja tasuta!

 

Arheoloogilise maastikumängu kaart. laadi alla Navicupi äpp ja astu mööda ajajõe kaldaid! Pärast viie punkti läbimist tule Liivi muuseumisse auhinnale järele.

Lisainfo telefonil 5144851 ja Facebookis.

Older posts Newer posts

© 2021 Liivi Muuseum

Theme by Anders NorenUp ↑