Liivi Muuseum

Juhan Liivi kodukoht

Category: Uudised (page 1 of 3)

43. Liivi luuleauhinna nominendid (2021 aastal)

fs

***

koerale ei tohi anda
laua pealt syya
ega orjale
inimese nime
kui sa ostad seda vahuveini
ei siruta sa kätt välja
et tõsta pudelit letile
sa ootad
et mina tulen ringiga leti tagant
ja teen seda

kui me paneme asfalti
või tõstame banaane välja
ei vaata sa meile näkku

kui teie olete inimesed
kes siis meie oleme

kas ori on arenenud inimesest
või pole teda olemas

kas meid saab osta tööriistapoest
kas tykikaupa
või kaaluga
ei ole meie asi

miski ei ole meie asi

aga ikka sa kysid
milline vein sobib praetud krevettide juurde
miks?

meil ei ole ju silmi
ega suud

(Vikerkaar 2020, nr 9)

 

Berit Petolai 

Tõnkadi-lõnk

See puukäru, millega sauna puid vean, teeb ikka nõnda: tõnkadi-lõnk.
Tõnkadi-lõnk, üle õue, koorem pilpaid peal, nii ta veereb ja laulab.
Tulevad aina uued kevaded, suved ja sügised. Talvedki.
Elu keerdub nagu ahjule kuivama jäetud kasetoht,
aastaajad vahelduvad, üht oodata enam ei jõuagi, juba algab uus.
Kiiremaks läeb kulg, hommikul nõksatan paigalt ja sööstan päeva,
õhtul vurrina urgu tagasi, sulgen enda järelt uksed ja haagid,
maabun rahusse, igatsen tasaseid jutte.
Selles ajavoolus ja voolamises aiman kedagi enda ümber,
head vaimu, kes on alguse saanud ühest kaugest palvest,
ilmutades end videvikus, arooniamarjade tuimestavas mekis.
Tänan. Meenutan. Tunnetan abaluudes sooja virgumist.
Suured asjad muunduvad, kasvavad üle pea või pöörduvad teisele teele.
Väiksed asjad korduvad ja neis on pidet.
Vanal rohelisel metsjakil on kesksuvel raudrohu krõbedalt mõrkjas lõhn
ja taskunurkades peen puru, sest ikka korjan taimi kuivatamiseks.
Sügisõhtul lambivalgel kirjutades on sõrmed valge paberi taustal pruunid ja
parkunud –
puravikud, sügisest sügisesse puhastan ja lõigun neid.
Nii vaatan end eemalt ja ülalt ning sealt, kõrgelt,
näen läbi aastate üht kogu istumas sauna ees pikal pingil,
puhta pesu hunnik õlale visatud nagu kokkulapatud öökullitiivad,
vaatamas üle aasa, tumeda allikakuuse poole.
Jälgimas looma või lindu, tuulehoogu, vihma ja iseenda kõrgeid servi.
Minuteid, tunde, päevi ja aastaid nii. Õhtuti, ikka seesama pilt.
Taustaks tasane mantra, tõnkadi-lõnk, puukäru tuttav lauluke,
mis nagu ajatu heli köidab aastad kokku,
lubades aastaaegadel üle minna,
puid lehtedesse rüütades ja siis jälle raagu puhudes.
Tõnkadi-lõnk, tõnkadi-lõnk.
Üle õue, üle elu, üle aja.

(Looming 2, 2020)

 

Aino Pervik

*

Ukerdan oma laiade lamedate lapsesuuskadega üle avara lume-

välja. Pimeneb. Ei mingit suusarada ees, ei ühtki tulukest kuskil.

Veel natuke rühkimist üle paksu puutumatu lume, ja ma jõuan

koju!

Mu parim mälestus lapsepõlvest ongi kodu: ema, isa ja väike

mina.

 

(“Miniatuurid mälupõhjast”)

 

Andres Aule 

KUIDAS MINUST EI SAANUD GRIGORJEVAT

 

Aule luulel pole ju viga, aga kas toimetajate lauale on jõudnud
näiteks Sveta Grigorjeva ja Liina Tammiste värsked kogud?
Peeter Sauter

Mu rahvus: (mõlemalt poolt) eestlane
ja sugu: mees.
Ma mäletan, mismoodi oli
Eesti NSV-s.

Mu gf on brünett.
Mu nimes pole ühtki g-d.

Ma võtan suhu
ainult toitu,
jooki,
ravimeid
ja keelt.

Mind pole pandud Eestis alatasa
ühte patta.

Ei vihka kedagi. Ei ime midagi.

Ja väljendan end pigem tantsimata.

Ja enda getominevikust
ei kirjuta ma teile ridagi.

(Looming 12/2020)

 

Kristiina Ehin 

Muremurdja

Muremurdja on keti kuudi küljest
koos tagalauaga lahti kangutanud
Lõrisedes jookseb ta mööda linna
ja rebib inimeste südamest muresid välja
Murepojukeste haprad luud
praksuvad ta lõugade vahel
Rahva hiigelmurede vatsast
kisub ta soolikad välja
kangutab kollektiivsel alateadvusel
uneuksed eest
ja kargab kõrri meie ängile ja nukrusele
meie piinatud orjahingele
ja valusatele mälestustele
meie allaneelatud uhkusele
mis on üleöö masenduseks moondunud

Kaitseme ennast vapralt
Surume käed Muremurdja
buldogikõri ümber kokku
Me pole ometi mingid andunud optimistid 
mingid naiivsed keskeurooplased
mingid kiipsmailinguga kauboikullesed
Oleme eestlased ja mure on meie leib
elustiil ja ellujäämisstrateegia
Mure on meie tagatükk
maks põrn ja pankreas
Mure on valge ükssarvik
meie ajaloo
kahekümnemõõtmelises udulaamas
Vaid ühel lühikesel jaaniööl
ilmutab ta ennast
vett lirtsuval metsalagendikul
vana kalmistu taga

Tema kabjalöök 
annab armastussõnad suhu
teeb kartulikarva patsi kuldseks
toob kevadpäikest nähes pisara silma 
paneb sõbrale pihtima
andeks paluma
oma jumalast antud Jonni jätma
ära leppima

Mure
armas Mure
ilma sinuta ei suuda ma
hoida ega hoolida
Ehk õnnestub sind veel ellu äratada?
Ehk sõuame sinuga koos
veel soovide siniranda
ja taltsutame kord 
selle rõõmsasilmse murdja

(„Janu on kõikidel üks”)

 

Igor Kotjuh 

***

mu nimi koormab mind
miks peaksin olema
igor kotjuh
kui elan eestis
kirjutan eesti keeles
ja mu lapsed käivad eestikeelses koolis
lisan siia juurde eestikeelseid sõnu
jõevool vesikasvud
taamal järv
igor kotjuh
ööbik elu
savi liisk
igor kotjuh selgelt eristub neist
kõlab teistmoodi
ja ta tähendus on arusaamatu
igor kotjuh on nagu telefon
blogi instrument
partner reserveeritud
uhhaa dušš
võõrsõnad on keele osa
ütlevad sõbrad
võõrsõnad eitavad eesti keelt
ütlevad võõrad
mu nimi koormab mind
sest see kuulutab rahvust
pean iga kord tõestama
et see pole oluline

(Vikerkaar 4-5/2020)

 

Natalja Nekramatnaja

*

VEND SAI NARIVOODI ÜLEMISE KORRA
sest üleval on paradiis
sest üleval on issand
allpool aga põrgu ja kurat
öösiti on taevaski pime ja pimedusest sajab
vihma
inimene avab vihmavarju
ega näe enam taevast ei usu enam paradiisi
hommikuti põletab jumal köögipliidil
lehekülgi saatana päevaraamatust
sõnad pannakse põlema
sõnad tõusevad korstnasse ja levivad üle kogu linna
sõnast keedetakse kohvi
kui vanemad ärkavad
sõna on kirbe ja lastele liiga kange
sõnu tuleb lahjendada
emapiimaga 

(Looming 9/2020)

Osale Liivi luuleauhinna laureaadi valimisel!

2021. aastal valime Juhan Liivi luuleauhinda juba 43. korda. Tegemist on Eesti ühe vanema ja väärikama luuleauhinnaga.

Sellel aastal soovime luuleauhinna valimisse kaasata kõiki Peipsiääre valla kirjandushuvilisi.

Kui sulle on eredamalt meelde jäänud mõni 2020. aastal ilmunud luuletus, siis on tänavu võimalus esitada see luuleauhinna nominendiks.

 

Peipsiääre valla elanikel on võimalik oma eelistus välja valida kahes etapis:

Vali välja luuletus, mis sinu meelest vääriks Liivi luuleauhinda ning esita see hiljemalt 8. veebruaril 2021 järgneva ankeedi kaudu: http://bit.ly/juhanliiv 

TÄIENDUS 18.02.2021

Valla elanikud on oma lemmikud esitanud! Kuna esimeses voorus esitati luuleauhinna kandidaadiks  sama tekst, siis valla elanike poolt valitud luuletus selgus esimeses voorus ning teise vooru korraldamine ei ole põhjendatud.

Peipsiääre valda esindav žüriiliige esitab hääletuse võitnud luuletuse Juhan Liivi luuleauhinna nominendiks.

Auhind antakse välja Juhan Liivi 157. sünniaastapäeval, 30. aprillil Liivi Muuseumis.

Püsige lainel ja jälgige meie tegemisi!

Mullune laureaat Triin Paja Liivi Muuseumi kirjandusfestivalil “Eesti Kirjanik 2020”.
Foto: Kris Moor

 

XXXIII LIIVI ETLUSVÕISTLUS

XXXIII JUHAN JA JAKOB LIIVI NING

JUHAN LIIVI LUULEAUHINNA LAUREAATIDE LOOMINGULE

KESKENDATUD ÜLERIIGILISE KOOLINOORTE ETLUSVÕISTLUSE

UUENDATUD J U H E N D (08.03.2021)

XXXIII etluskonkursi võitja selgub Juhan Liivi sünniaastapäeval, 30. aprillil 2021.

Etlusvõistluse finaal toimub esitatud videote põhjal.

Tänavuse koolinoorte etlusvõistluse finaali jaoks palume osalejal registreeruda ja saata videote viited hiljemalt 17. aprillil.

Etlusvõistlusel saavad osaleda Eesti Vabariigi üldhariduskoolide ja ametikoolide õpilased, vanusekategooriad puuduvad.

Iga osaleja esitab konkursil vabalt valitud luuletuse ja proosapala (3-4 minutit), millest luuletuse autoriks on Juhan või Jakob Liiv ning proosapala autoriks üks Juhan Liivi luuleauhinna laureaatidest (vt allpool toodud loetelu). Iga osaleja salvestab eraldi oma esituse YouTube`is, öeldes sissejuhatuseks oma nime.

Lõppvooru pääsevad Eestimaa linnades ja maakondades peetud eelvoorude võitjad, Tallinnast lisaks ka II ja III koha pälvinud etlejad. Samuti on finaali oodatud eelvoorudes žüriide poolt parimaiks tunnistatud õpilased vene õppekeelega koolidest. Täiendavalt saavad otse lõppvooru üks õpilane Juhan Liivi nim. Alatskivi Koolist ning üks õpilane Väike-Maarja Gümnaasiumist.

NB! Seoses viiruse tõkestamisega võib piirkondlikke eelvoore läbi viia ka videoformaadis. Seda otsustab piirkonnavooru korraldaja.

Andmeid etlusvõistluse finaalis Eestimaa linnu ja maakondi esindavate õpilaste kohta ootame aadressil http://bit.ly/Liivietlus hiljemalt 17. aprillil 2021.

Lõppvoorus selgitab žürii välja aasta parima Liivide ja liiviliku loomingu esitaja Eesti kooliõpilaste seas. Lisaks peaauhinnale antakse välja ka eripreemiaid.

 

VIDEOETLUSE LISAKONKURSS

Sel aastal toimub eraldi võistlus ka veebi vahendusel video esitajatele. Osaleda saavad kõik soovijad, v.a põhikonkursi finaalis osalejad.

  • Õpi pähe üks Juhan Liivi luuletus või proosakatkend (kuni 3 minutit).
  • Salvesta oma esitus You Tube`is nii, et ütled kõigepealt oma nime.
  • Registreeri enda osalemine http://bit.ly/lisakonkurss  hiljemalt 17. aprillil 2021.

Liivi Muuseum valib välja videoetluse parima. Eraldi antakse välja publikupreemia Youtube’i videole saadud pöidlamärkide eest.

Videoetluse eripreemia võitjad kuulutatakse välja 30. aprilli pärastlõunal Liivi Muuseumi FB lehel.

 

Muuseumil on õigus kasutada videomaterjali näitustel ja haridusprogrammides. Lisaküsimuste korral palun võtta ühendust meilitsi info@muusa.ee või telefonitsi 5538100.

JUHAN LIIVI LUULEAUHINNA LAUREAADID

1965 Debora Vaarandi

1966 Paul-Eerik Rummo

1967 Betti Alver

1968 Jaan Kaplinski

1969 August Sang

1984 Ain Kaalep

1985 Juhan Viiding

1986 Rein Sander

1987 Betti Alver

1988 Viivi Luik

1989 Vladimir Beekman

1990 Kalju Lepik

1991 Doris Kareva

1992 Mats Traat

1993 Hando Runnel

1994 Ene Mihkelson

1995 Mari Vallisoo

1996 Ellen Niit

1997 Jüri Talvet

1998 Kalju Lepik

1999 Ene Mihkelson

2000 Triin Soomets

2001 Mari Vallisoo

2002 Priidu Beier

2003 Andres Ehin

2004 Ly Seppel

2005 Ülar Ploom

2006 Hasso Krull

2007 Tõnu Õnnepalu

2008 Eha Lättemäe

2009 Triin Soomets

2010 Mehis Heinsaar

2011 Kirsti Oidekivi

2012 Jaan Kaplinski

2013 Maarja Pärtna

2014 Lauri Sommer

2015 Jüri Kolk

2016 Mart Kangur

2017 Heljo Mänd

2018 Andrus Kasemaa

2019 Kauksi Ülle

2020 Triin Paja

Laste ja noorte festival “Avatud Mänguväljad” AJAHÄKKERID

Elasid kord eite-taati. Tahtsid omale veel üht lapsukest neljale vellekesele seltsiks. Eit pani saunaahju savist nukukese…

Kuidas sündis ja elas Juhan Liiv, kuidas ajakratt teda kollitama hakkas ja mis sellest tuntud kirjanikust lõpuks sai?

Liivi muuseumi mäng “Kaapekakuke ajakrati küüsis” pakub kuulamist, lugemist, voolimist, meisterdamist, kirjutamist, nuputamist ja pildistamist kogu perele või väiksemale seltskonnale.

Mängimine on 10.-25.10 TASUTA!

Festivalil saab koguda templeid, avastada põnevaid muuseume, osaleda auhindade loosimises, kasutada mängimiseks nutirakendust või paberil mängujuhist. Avatud Mänguväljade kodulehelt leiate täpsema info. Festivali pass allalaadimiseks ja väljaprintimiseks  SIIN.

Muugi aeg lahti: häki Juhan Liivi elulukku ja avasta, mis kestab üle aja!

Mängida saab kahel viisil:

1. tasuta rakendusega Loquiz
2. paberil mängujuhisel (ilma spetsrakenduseta, kuid jutu kuulamiseks vajad ruutkoodi (QR-koodi) skannerit)
Rakenduses LoQuiz
Leia ja laadi oma nutiseadmesse rakendus LoQuiz. Logi “Kaapekakukese” mängu jaoks sisse.
Kasutaja: Juhan
Parool: 1864
Uuri kaarti. Kui vaja, vea kaart väiksemaks või suuremaks!
Kuusnurga märgil klõpsates avaneb ülesanne.
Järgmise ülesande leidmiseks tee, mida juhis ette näeb.
Käi kõik 9 punkti järjest läbi.
Avasta ja täida ka 10. punkt!
 
Mängujuhis paberil
Küsi kassast oma paberil mängujuhis.
Skänni ruutkood loo kuulamiseks.
Uuri plaani mängujuhisel ja täida ülesanded.Põnevat ajahäkkimist ja leia aega!

Lisaks on muuseumisse peitu pugenud tegelased Lasteekraanist.  Kui leiate nad üles, tehke neist foto ja saatke võistlusele Lasteekraan.ee lehelt. Kõigi saatjate vahel loositakse välja palju toredaid auhindu.

Lähikonnas pakub ajahäkkimise mängu ka Tubina muuseum Alatskivi lossis. Seal tegitseb hoopis teistsugune kratt.

Tubina Muuseumi mänguväli Alatskivi lossi 2. korrusel

ootab huvilisi
10.- 25. oktoobrini
teisipäevast pühapäevani kell 10 – 16.Mängides selgub, kuidas üks Kratt sel kevadel
Tubina Muuseumisse sattus
ja mis temaga seal juhtus.Lisaks saab mängida Lasteekraani otsimismängu.Mängulehe, -passi ning juhiseid annab lossi piletikassaruumis Margit, kellel on rinnas Krati-märk.

Sissepääs lossi: õpilasele 3 eurot, täiskasvanud saatjale 3 eurot.

Lisateave tel. 53541436 või tubin@muusa.ee

 

 Bita Razavi näitus “Balti remondimuuseum” “Museum of Baltic Remont”

Bita Razavi

Balti remondimuuseum
Liivi Muuseumis 03.07.2020 – 31.08.2020
AVAMINE 3. JUULIL KELL 17
 
Viimased kolm aastat on Bita Razavi renoveerinud üht vana maja Lääne-Virumaal ja korterit Tartus Karlovas. Teda hakkasid huvitama materjalid, mida on Baltimaade kodude remontimisel läbi aastate muutuvas majanduslikus ja poliitilises olukorras kasutatud. Jätkuna oma varasematele töödele, milles Bita Razavi dokumenteeris Soome ja Iraani leibkondade ühiseid jooni, on ta nüüd ehitanud installatsiooni, et tutvustada nähtamatuid ehitusmaterjale, millega koos elavad paljud Balti regiooni inimesed.Installatsioon “Balti remondimuuseum” tutvustab nõukogude ajal kodude soojustamiseks ja renoveerimiseks kasutatud materjale, mida kunstnik on renoveerimistööde käigus kogunud ja säilitanud kui antropoloogilise uurimistöö materjali.
Kogutud materjali põhjal loob kunstnik absurdse versiooni rahvamuuseumist uurimaks selliste muuseumide rolli rahvusliku identiteedi konstrueerimisel ja rahvusliku ühtsuse narratiivi loomisel.
Bita Razavi (s. 1983) on Teheranist pärit kunstnik, kes elab ja töötab Helsingis ning Eestis, maakodus. Ta on lõpetanud bakalaureuseõppe muusikas Teherani Kunstiülikoolis ja saanud magistrikraadi kujutavas kunstis Helsingi Kunstiakadeemiast. Razavi loomingu keskseks teemaks on erinevate igapäevaste situatsioonide vaatlemine ja peegeldamine. Teda huvitab erinevate ühiskonnagruppide sisemise dünaamika seos riikide poliitiliste struktuuridega ja ajaloolise mõõtmega riiklike sündmustega. Razavi dokumenteerib objektide ning süsteemide agentsust ja uurib nende nende suhet iseendaga.Bita Razavi on eksponeerinud oma töid Teherani Kaasaegse Kunsti Muuseumis, Trondheimi Biennaalil, Soome Fotograafiamuuseumis, Helsingi Fotograafiabiennaalil, Helsingi Disainimuuseumis, Videobrasil’is ja SESC Pompeia kultuurikeskuses Sao Paulos, Cité international des Arts’sis, Pariisis, Fotografisk Center’is, Kopenhaagenis, Göteborgi Rahvusvahelisel Kaasaegse Kunsti Biennaalil, Ukraina Rahvuslikus Kunstimuuseumis, Kalmari Kunstimuuseumis Rootsis ja Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis. 2017. aastal pälvis ta Oskar Öflundi fondi auhinna.
Täname: Toomas Lasmann, Mart Paadik, Armin Luik, Marge Monko, Tanel Rander, Jyri Pitkänen, Mara Jelinko, Lauri Laanisto, Malle Käärik.
 
/EN/Bita Razavi
Museum of Baltic Remont
At Liivi Muuseum 03.07 – 31.08.2020
Opening 3rd of July at 5 pm
Bita Razavi’s ongoing project Museum of Baltic Remont is composed of documentation of what may appear to be a mundane task. Over the last three years, she has been renovating an abandoned house in the Estonian countryside and an apartment in Tartu. What sets her construction apart is her fascination with and scrutiny of the various materials that have been used to repair homes in the Baltic region throughout years of changing economic and political situations. The materials that were used during the Soviet era to insulate and renovate these houses, have been collected and preserved as if they were samples for an anthropological research study. Following on from an earlier works in which she documented the common traits of Finnish and Iranian households, Razavi has now built a commemorative scientific installation to showcase the invisible building materials that many people in Baltic region live amongst. She employs the absurd form of a national museum to explore the agency and role of such museums in construction of national identity and creation of a shareable narrative for the masses.
Bita Razavi (b. 1983) born in Tehran, lives and works between Helsinki and Estonian countryside. She graduated with a Bachelor’s degree in Music from Tehran University of Arts and holds a Masters in Fine Art from Finnish Academy of Fine Arts. Razavi’s practice is centred around observations and reflections on a variety of everyday situations. She examines the inner workings of social systems in relation to the political structures of various countries and national events of historic proportions. Razavi reacts to and explores the agency of objects and systems as they act upon her and as she documents and records them.Bita Razavi has exhibited her work at Tehran Museum of Contemporary Art, 1st Trondheim Biennale, Finnish Museum of Photography, Helsinki Photography Biennale, Hesinki Design Museum, Videobrasil, SESC Pompeia, Cité international des Arts, Paris, Fotografisk Center, Copenhagen, Göteborg International Biennal for Contemporary Art, National Art Museum of Ukraine, Kalmar Art Museum and Latvian National Museum of Art. In 2017 Razavi received the Oskar Öflunds Foundation’s grand prize.
Thanks to: Toomas Lasmann, Mart Paadik, Armin Luik, Marge Monko, Tanel Rander, Jyri Pitkänen, Mara Jelinko, Lauri Laanisto, Malle Käärik.

Bita Razavi näituse plakatifoto

Older posts

© 2021 Liivi Muuseum

Theme by Anders NorenUp ↑