Liivi Muuseum

Juhan Liivi kodukoht

Category: Uudised (page 1 of 4)

 

Eesti keeles

HEA TAHTE KOKKULEPE TURVALISUSE TAGAMISEKS COVID-19 PUHANGU AJAL

Hea tahte kokkuleppega liitunud teenusepakkuja juures võid olla kindel, et:

  • külastaja käitumisjuhis ja teave teenusepakkuja poolt kasutusele võetud Covid-19 viiruse leviku tõkestamise tegevuste kohta on kättesaadav;
  • kogu personal on teadlik viiruse leviku tõkestamise juhtistest ja järgib neid igapäevatöös;
  • siseruumide ventilatsioonisüsteem töötab nõuetekohaselt;
  • desovahendeid on piisavalt, need on kõikidele nähtavates kohtades kättesaadavad;
  • sageli puudutatavaid pindu puhastatakse ja desinfitseeritakse regulaarselt;
  • personalil ja külastajatel palutakse vastavalt kehtivatele riiklikele regulatsioonidele kanda maski või alternatiivset isikukaitsevahendit;
  • tagatud vajaliku distantsi hoidmise võimalus nii omavahel kui teenindajatega;
  • haigustunnustega inimestel ei ole lubatud viibida avalikes ruumides ega teenindusalas;
  • haigustunnustega kliendi või töötajaga kokku puutunud inimesi teavitatakse kokkupuutest, avaldamata isikuandmeid;
  • osaleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse korraldatavatel COVID-19 leviku tõkestamist käsitlevatel veebiseminaridel.

 

Inglise keeles

GOODWILL AGREEMENT TO ENSURE SAFETY DURING THE COVID-19 OUTBREAK

At a service provider who has joined the Goodwill Agreement, you can be sure that:

  • The visitor’s code of conduct and information on the Covid-19 virus prevention activities implemented by the service provider are available for all clients;
  • all employees are aware of the guidelines for preventing the spread of the virus and follow them in their daily work;
  • the indoor ventilation system is working properly;
  • there are enough disinfectants, they are available in places visible to everyone;
  • frequently touched surfaces are cleaned and disinfected regularly;
  • employees and guests are required to wear a mask or alternative personal protective equipment in accordance with applicable national regulations;
  • the possibility to maintain the necessary distance both with each other and with the service providers is ensured;
  • people with signs of illness are not allowed to be in public places or in the service area;
  • people who have come into contact with a client or employee with signs of illness are informed of the exposure without disclosing personal data;
  • the service provider participates in COVID-19 prevention webinars organised by Enterprise Estonia.

 

Peipsiääre valla rahva esitatud luuletus võitis Liivi luuleauhinna

30. aprillil, Juhan Liivi 157. sünniaastapäeval kuulutati välja Juhan Liivi luuleauhinna laureaat. Peipsiääre valla elanike esitatud luuletus, Berit Petolai “Tõnkadi-lõnk”, valiti aasta liivilikemaks luuletuseks.

Valla elanike meelisteksti valimiseks loodi sel aastal esmakordselt elektrooniline ankeet, millega sai iga luulehuviline esitada oma lemmiku. Ankeedist andsime teada selle aasta jaanuari Peipsiääre Teatajas. Levitasime infot raamatukogudes ja nende veebilehtedel. Ankeedivastuste järgi enim hääli saanud luuletus nomineeriti Liivi luuleauhinnale.

Luuleauhinna väärilise luuletuse valimiseks töötab žürii läbi eelmisel aastal esmakordselt trükis – kogudes või ajakirjanduses – ilmunud luuletused. Iga žüriiliige esitab luuletuse, mis tema hinnangul kannab endas liivilikku vaimsust. Seejärel toimub arutelu, milles žüriiliikmed selgitavad enda valitud luuletuse esitamise tagamaid. Nominentide hulgast selgitab žürii võiduluuletuse välja salajasel hääletusel punktisüsteemi alusel.

Liivi luuleauhinna žüriisse kuulusid Triin Paja (mullune laureaat), Jüri Talvet (Eesti Kirjanike Liit), Mart Velsker (Tartu Ülikool), Janika Kronberg (Eesti Kirjanduse Selts), Helen Paju (Juhan Liivi nim Alatskivi Kool), Sirje Leini (Peipsiääre valla keskraamatukogu) ja Tanar Kirs (Liivi Muuseum).

Tänavuse Liivi luuleauhinna laureaadi Berit Petolai luuletus “Tõnkadi-lõnk” ilmus ajakirjas Looming nr 2/2020. Laureaat kuulutati välja Juhan Liivi 157. sünniaastapäeval veebiülekande vahendusel.

Auhinnale olid nomineeritud veel Aino Perviku, Andres Aule, fs, Igor Kotjuhi, Kristiina Ehini ja Natalja Nekramatnaja luuletused, mida saab lugeda märtsikuu vallalehest.

Liivi luuleauhind ei ole rahaline. Laureaat saab nahakunstnik Ülle Paapi ainueksemplarina valmistatud karjasemärsi.

Juhan Liivi sünniaastapäeva videopidustustel kuulutati välja ka video teel toimunud koolinoorte Liivi etluskonkursi laureaat, kelleks on Arabella Antons Tartu Mart Reiniku Kooli 9. klassist, juhendajaks Tiiu Heinsalu. Eripreemiad pälvisid Hella Hildegard Niitra Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli 9. klassist, (juhendaja Kait Eiland), Katariina Pruus Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassist (juhendaja Birgit Sitska) ja Martin Vesberg Saaremaa Ühisgümnaasiumi 11. klassist (juhendaja Rita Ilves). Lisakonkursi publikupreemia pälvis Iiris Nurmla Kanepi Gümnaasiumi 4. klassist (juhendaja Tähte Tagel), Liivi Muuseumi eriauhinna sai Lisell Väljak Tartu Hansa Kooli 6. klassist (juhendaja Lea Sokman).

Palju õnne laureaadile! Suur tänu kõigile etlejatele, juhendajatele ja toetajatele!

Juhan Liivi 157. sünniaastapäeva video on järelvaadatav meie kodulehel.

Liivi muuseumi videokanalil võib vaadata lisakonkursi esitusi ja oma lemmikud pöidlamärgiga tähistada.

Publikupreemia kuulutame välja pärast Liivi 157. sünniaastapäeva videopidustuste lõppu 30.04.2021.

 

43. Liivi luuleauhinna nominendid (2021 aastal)

fs

***

koerale ei tohi anda
laua pealt syya
ega orjale
inimese nime
kui sa ostad seda vahuveini
ei siruta sa kätt välja
et tõsta pudelit letile
sa ootad
et mina tulen ringiga leti tagant
ja teen seda

kui me paneme asfalti
või tõstame banaane välja
ei vaata sa meile näkku

kui teie olete inimesed
kes siis meie oleme

kas ori on arenenud inimesest
või pole teda olemas

kas meid saab osta tööriistapoest
kas tykikaupa
või kaaluga
ei ole meie asi

miski ei ole meie asi

aga ikka sa kysid
milline vein sobib praetud krevettide juurde
miks?

meil ei ole ju silmi
ega suud

(Vikerkaar 2020, nr 9)

 

Berit Petolai 

Tõnkadi-lõnk

See puukäru, millega sauna puid vean, teeb ikka nõnda: tõnkadi-lõnk.
Tõnkadi-lõnk, üle õue, koorem pilpaid peal, nii ta veereb ja laulab.
Tulevad aina uued kevaded, suved ja sügised. Talvedki.
Elu keerdub nagu ahjule kuivama jäetud kasetoht,
aastaajad vahelduvad, üht oodata enam ei jõuagi, juba algab uus.
Kiiremaks läeb kulg, hommikul nõksatan paigalt ja sööstan päeva,
õhtul vurrina urgu tagasi, sulgen enda järelt uksed ja haagid,
maabun rahusse, igatsen tasaseid jutte.
Selles ajavoolus ja voolamises aiman kedagi enda ümber,
head vaimu, kes on alguse saanud ühest kaugest palvest,
ilmutades end videvikus, arooniamarjade tuimestavas mekis.
Tänan. Meenutan. Tunnetan abaluudes sooja virgumist.
Suured asjad muunduvad, kasvavad üle pea või pöörduvad teisele teele.
Väiksed asjad korduvad ja neis on pidet.
Vanal rohelisel metsjakil on kesksuvel raudrohu krõbedalt mõrkjas lõhn
ja taskunurkades peen puru, sest ikka korjan taimi kuivatamiseks.
Sügisõhtul lambivalgel kirjutades on sõrmed valge paberi taustal pruunid ja
parkunud –
puravikud, sügisest sügisesse puhastan ja lõigun neid.
Nii vaatan end eemalt ja ülalt ning sealt, kõrgelt,
näen läbi aastate üht kogu istumas sauna ees pikal pingil,
puhta pesu hunnik õlale visatud nagu kokkulapatud öökullitiivad,
vaatamas üle aasa, tumeda allikakuuse poole.
Jälgimas looma või lindu, tuulehoogu, vihma ja iseenda kõrgeid servi.
Minuteid, tunde, päevi ja aastaid nii. Õhtuti, ikka seesama pilt.
Taustaks tasane mantra, tõnkadi-lõnk, puukäru tuttav lauluke,
mis nagu ajatu heli köidab aastad kokku,
lubades aastaaegadel üle minna,
puid lehtedesse rüütades ja siis jälle raagu puhudes.
Tõnkadi-lõnk, tõnkadi-lõnk.
Üle õue, üle elu, üle aja.

(Looming 2, 2020)

 

Aino Pervik

*

Ukerdan oma laiade lamedate lapsesuuskadega üle avara lume-

välja. Pimeneb. Ei mingit suusarada ees, ei ühtki tulukest kuskil.

Veel natuke rühkimist üle paksu puutumatu lume, ja ma jõuan

koju!

Mu parim mälestus lapsepõlvest ongi kodu: ema, isa ja väike

mina.

 

(“Miniatuurid mälupõhjast”)

 

Andres Aule 

KUIDAS MINUST EI SAANUD GRIGORJEVAT

 

Aule luulel pole ju viga, aga kas toimetajate lauale on jõudnud
näiteks Sveta Grigorjeva ja Liina Tammiste värsked kogud?
Peeter Sauter

Mu rahvus: (mõlemalt poolt) eestlane
ja sugu: mees.
Ma mäletan, mismoodi oli
Eesti NSV-s.

Mu gf on brünett.
Mu nimes pole ühtki g-d.

Ma võtan suhu
ainult toitu,
jooki,
ravimeid
ja keelt.

Mind pole pandud Eestis alatasa
ühte patta.

Ei vihka kedagi. Ei ime midagi.

Ja väljendan end pigem tantsimata.

Ja enda getominevikust
ei kirjuta ma teile ridagi.

(Looming 12/2020)

 

Kristiina Ehin 

Muremurdja

Muremurdja on keti kuudi küljest
koos tagalauaga lahti kangutanud
Lõrisedes jookseb ta mööda linna
ja rebib inimeste südamest muresid välja
Murepojukeste haprad luud
praksuvad ta lõugade vahel
Rahva hiigelmurede vatsast
kisub ta soolikad välja
kangutab kollektiivsel alateadvusel
uneuksed eest
ja kargab kõrri meie ängile ja nukrusele
meie piinatud orjahingele
ja valusatele mälestustele
meie allaneelatud uhkusele
mis on üleöö masenduseks moondunud

Kaitseme ennast vapralt
Surume käed Muremurdja
buldogikõri ümber kokku
Me pole ometi mingid andunud optimistid 
mingid naiivsed keskeurooplased
mingid kiipsmailinguga kauboikullesed
Oleme eestlased ja mure on meie leib
elustiil ja ellujäämisstrateegia
Mure on meie tagatükk
maks põrn ja pankreas
Mure on valge ükssarvik
meie ajaloo
kahekümnemõõtmelises udulaamas
Vaid ühel lühikesel jaaniööl
ilmutab ta ennast
vett lirtsuval metsalagendikul
vana kalmistu taga

Tema kabjalöök 
annab armastussõnad suhu
teeb kartulikarva patsi kuldseks
toob kevadpäikest nähes pisara silma 
paneb sõbrale pihtima
andeks paluma
oma jumalast antud Jonni jätma
ära leppima

Mure
armas Mure
ilma sinuta ei suuda ma
hoida ega hoolida
Ehk õnnestub sind veel ellu äratada?
Ehk sõuame sinuga koos
veel soovide siniranda
ja taltsutame kord 
selle rõõmsasilmse murdja

(„Janu on kõikidel üks”)

 

Igor Kotjuh 

***

mu nimi koormab mind
miks peaksin olema
igor kotjuh
kui elan eestis
kirjutan eesti keeles
ja mu lapsed käivad eestikeelses koolis
lisan siia juurde eestikeelseid sõnu
jõevool vesikasvud
taamal järv
igor kotjuh
ööbik elu
savi liisk
igor kotjuh selgelt eristub neist
kõlab teistmoodi
ja ta tähendus on arusaamatu
igor kotjuh on nagu telefon
blogi instrument
partner reserveeritud
uhhaa dušš
võõrsõnad on keele osa
ütlevad sõbrad
võõrsõnad eitavad eesti keelt
ütlevad võõrad
mu nimi koormab mind
sest see kuulutab rahvust
pean iga kord tõestama
et see pole oluline

(Vikerkaar 4-5/2020)

 

Natalja Nekramatnaja

*

VEND SAI NARIVOODI ÜLEMISE KORRA
sest üleval on paradiis
sest üleval on issand
allpool aga põrgu ja kurat
öösiti on taevaski pime ja pimedusest sajab
vihma
inimene avab vihmavarju
ega näe enam taevast ei usu enam paradiisi
hommikuti põletab jumal köögipliidil
lehekülgi saatana päevaraamatust
sõnad pannakse põlema
sõnad tõusevad korstnasse ja levivad üle kogu linna
sõnast keedetakse kohvi
kui vanemad ärkavad
sõna on kirbe ja lastele liiga kange
sõnu tuleb lahjendada
emapiimaga 

(Looming 9/2020)

 

Luuleauhinna žürii:

Triin Paja / Liivi luuleauhinna laureaat 2020
Jüri Talvet / Eesti Kirjanike Liit
Mart Velsker / Tartu Ülikool
Janika Kronberg / Eesti Kirjanduse Selts
Sirje Leini / Peipsiääre vald
Helen Paju / Juhan Liivi nim Alatskivi Kool
Tanar Kirs / Liivi Muuseum

Osale Liivi luuleauhinna laureaadi valimisel!

2021. aastal valime Juhan Liivi luuleauhinda juba 43. korda. Tegemist on Eesti ühe vanema ja väärikama luuleauhinnaga.

Sellel aastal soovime luuleauhinna valimisse kaasata kõiki Peipsiääre valla kirjandushuvilisi.

Kui sulle on eredamalt meelde jäänud mõni 2020. aastal ilmunud luuletus, siis on tänavu võimalus esitada see luuleauhinna nominendiks.

 

Peipsiääre valla elanikel on võimalik oma eelistus välja valida kahes etapis:

Vali välja luuletus, mis sinu meelest vääriks Liivi luuleauhinda ning esita see hiljemalt 8. veebruaril 2021 järgneva ankeedi kaudu: http://bit.ly/juhanliiv 

TÄIENDUS 18.02.2021

Valla elanikud on oma lemmikud esitanud! Kuna esimeses voorus esitati luuleauhinna kandidaadiks  sama tekst, siis valla elanike poolt valitud luuletus selgus esimeses voorus ning teise vooru korraldamine ei ole põhjendatud.

Peipsiääre valda esindav žüriiliige esitab hääletuse võitnud luuletuse Juhan Liivi luuleauhinna nominendiks.

Auhind antakse välja Juhan Liivi 157. sünniaastapäeval, 30. aprillil Liivi Muuseumis.

Püsige lainel ja jälgige meie tegemisi!

Mullune laureaat Triin Paja Liivi Muuseumi kirjandusfestivalil “Eesti Kirjanik 2020”.
Foto: Kris Moor

 

Older posts

© 2021 Liivi Muuseum

Theme by Anders NorenUp ↑