Liivi Muuseum

Juhan Liivi kodukoht

Category: Määratlemata (page 1 of 3)

43. Liivi luuleauhinna nominendid (2021 aastal)

fs

***

koerale ei tohi anda
laua pealt syya
ega orjale
inimese nime
kui sa ostad seda vahuveini
ei siruta sa kätt välja
et tõsta pudelit letile
sa ootad
et mina tulen ringiga leti tagant
ja teen seda

kui me paneme asfalti
või tõstame banaane välja
ei vaata sa meile näkku

kui teie olete inimesed
kes siis meie oleme

kas ori on arenenud inimesest
või pole teda olemas

kas meid saab osta tööriistapoest
kas tykikaupa
või kaaluga
ei ole meie asi

miski ei ole meie asi

aga ikka sa kysid
milline vein sobib praetud krevettide juurde
miks?

meil ei ole ju silmi
ega suud

(Vikerkaar 2020, nr 9)

 

Berit Petolai 

Tõnkadi-lõnk

See puukäru, millega sauna puid vean, teeb ikka nõnda: tõnkadi-lõnk.
Tõnkadi-lõnk, üle õue, koorem pilpaid peal, nii ta veereb ja laulab.
Tulevad aina uued kevaded, suved ja sügised. Talvedki.
Elu keerdub nagu ahjule kuivama jäetud kasetoht,
aastaajad vahelduvad, üht oodata enam ei jõuagi, juba algab uus.
Kiiremaks läeb kulg, hommikul nõksatan paigalt ja sööstan päeva,
õhtul vurrina urgu tagasi, sulgen enda järelt uksed ja haagid,
maabun rahusse, igatsen tasaseid jutte.
Selles ajavoolus ja voolamises aiman kedagi enda ümber,
head vaimu, kes on alguse saanud ühest kaugest palvest,
ilmutades end videvikus, arooniamarjade tuimestavas mekis.
Tänan. Meenutan. Tunnetan abaluudes sooja virgumist.
Suured asjad muunduvad, kasvavad üle pea või pöörduvad teisele teele.
Väiksed asjad korduvad ja neis on pidet.
Vanal rohelisel metsjakil on kesksuvel raudrohu krõbedalt mõrkjas lõhn
ja taskunurkades peen puru, sest ikka korjan taimi kuivatamiseks.
Sügisõhtul lambivalgel kirjutades on sõrmed valge paberi taustal pruunid ja
parkunud –
puravikud, sügisest sügisesse puhastan ja lõigun neid.
Nii vaatan end eemalt ja ülalt ning sealt, kõrgelt,
näen läbi aastate üht kogu istumas sauna ees pikal pingil,
puhta pesu hunnik õlale visatud nagu kokkulapatud öökullitiivad,
vaatamas üle aasa, tumeda allikakuuse poole.
Jälgimas looma või lindu, tuulehoogu, vihma ja iseenda kõrgeid servi.
Minuteid, tunde, päevi ja aastaid nii. Õhtuti, ikka seesama pilt.
Taustaks tasane mantra, tõnkadi-lõnk, puukäru tuttav lauluke,
mis nagu ajatu heli köidab aastad kokku,
lubades aastaaegadel üle minna,
puid lehtedesse rüütades ja siis jälle raagu puhudes.
Tõnkadi-lõnk, tõnkadi-lõnk.
Üle õue, üle elu, üle aja.

(Looming 2, 2020)

 

Aino Pervik

*

Ukerdan oma laiade lamedate lapsesuuskadega üle avara lume-

välja. Pimeneb. Ei mingit suusarada ees, ei ühtki tulukest kuskil.

Veel natuke rühkimist üle paksu puutumatu lume, ja ma jõuan

koju!

Mu parim mälestus lapsepõlvest ongi kodu: ema, isa ja väike

mina.

 

(“Miniatuurid mälupõhjast”)

 

Andres Aule 

KUIDAS MINUST EI SAANUD GRIGORJEVAT

 

Aule luulel pole ju viga, aga kas toimetajate lauale on jõudnud
näiteks Sveta Grigorjeva ja Liina Tammiste värsked kogud?
Peeter Sauter

Mu rahvus: (mõlemalt poolt) eestlane
ja sugu: mees.
Ma mäletan, mismoodi oli
Eesti NSV-s.

Mu gf on brünett.
Mu nimes pole ühtki g-d.

Ma võtan suhu
ainult toitu,
jooki,
ravimeid
ja keelt.

Mind pole pandud Eestis alatasa
ühte patta.

Ei vihka kedagi. Ei ime midagi.

Ja väljendan end pigem tantsimata.

Ja enda getominevikust
ei kirjuta ma teile ridagi.

(Looming 12/2020)

 

Kristiina Ehin 

Muremurdja

Muremurdja on keti kuudi küljest
koos tagalauaga lahti kangutanud
Lõrisedes jookseb ta mööda linna
ja rebib inimeste südamest muresid välja
Murepojukeste haprad luud
praksuvad ta lõugade vahel
Rahva hiigelmurede vatsast
kisub ta soolikad välja
kangutab kollektiivsel alateadvusel
uneuksed eest
ja kargab kõrri meie ängile ja nukrusele
meie piinatud orjahingele
ja valusatele mälestustele
meie allaneelatud uhkusele
mis on üleöö masenduseks moondunud

Kaitseme ennast vapralt
Surume käed Muremurdja
buldogikõri ümber kokku
Me pole ometi mingid andunud optimistid 
mingid naiivsed keskeurooplased
mingid kiipsmailinguga kauboikullesed
Oleme eestlased ja mure on meie leib
elustiil ja ellujäämisstrateegia
Mure on meie tagatükk
maks põrn ja pankreas
Mure on valge ükssarvik
meie ajaloo
kahekümnemõõtmelises udulaamas
Vaid ühel lühikesel jaaniööl
ilmutab ta ennast
vett lirtsuval metsalagendikul
vana kalmistu taga

Tema kabjalöök 
annab armastussõnad suhu
teeb kartulikarva patsi kuldseks
toob kevadpäikest nähes pisara silma 
paneb sõbrale pihtima
andeks paluma
oma jumalast antud Jonni jätma
ära leppima

Mure
armas Mure
ilma sinuta ei suuda ma
hoida ega hoolida
Ehk õnnestub sind veel ellu äratada?
Ehk sõuame sinuga koos
veel soovide siniranda
ja taltsutame kord 
selle rõõmsasilmse murdja

(„Janu on kõikidel üks”)

 

Igor Kotjuh 

***

mu nimi koormab mind
miks peaksin olema
igor kotjuh
kui elan eestis
kirjutan eesti keeles
ja mu lapsed käivad eestikeelses koolis
lisan siia juurde eestikeelseid sõnu
jõevool vesikasvud
taamal järv
igor kotjuh
ööbik elu
savi liisk
igor kotjuh selgelt eristub neist
kõlab teistmoodi
ja ta tähendus on arusaamatu
igor kotjuh on nagu telefon
blogi instrument
partner reserveeritud
uhhaa dušš
võõrsõnad on keele osa
ütlevad sõbrad
võõrsõnad eitavad eesti keelt
ütlevad võõrad
mu nimi koormab mind
sest see kuulutab rahvust
pean iga kord tõestama
et see pole oluline

(Vikerkaar 4-5/2020)

 

Natalja Nekramatnaja

*

VEND SAI NARIVOODI ÜLEMISE KORRA
sest üleval on paradiis
sest üleval on issand
allpool aga põrgu ja kurat
öösiti on taevaski pime ja pimedusest sajab
vihma
inimene avab vihmavarju
ega näe enam taevast ei usu enam paradiisi
hommikuti põletab jumal köögipliidil
lehekülgi saatana päevaraamatust
sõnad pannakse põlema
sõnad tõusevad korstnasse ja levivad üle kogu linna
sõnast keedetakse kohvi
kui vanemad ärkavad
sõna on kirbe ja lastele liiga kange
sõnu tuleb lahjendada
emapiimaga 

(Looming 9/2020)

XXXIII LIIVI ETLUSVÕISTLUS

XXXIII JUHAN JA JAKOB LIIVI NING

JUHAN LIIVI LUULEAUHINNA LAUREAATIDE LOOMINGULE

KESKENDATUD ÜLERIIGILISE KOOLINOORTE ETLUSVÕISTLUSE

UUENDATUD J U H E N D (08.03.2021)

XXXIII etluskonkursi võitja selgub Juhan Liivi sünniaastapäeval, 30. aprillil 2021.

Etlusvõistluse finaal toimub esitatud videote põhjal.

Tänavuse koolinoorte etlusvõistluse finaali jaoks palume osalejal registreeruda ja saata videote viited hiljemalt 17. aprillil.

Etlusvõistlusel saavad osaleda Eesti Vabariigi üldhariduskoolide ja ametikoolide õpilased, vanusekategooriad puuduvad.

Iga osaleja esitab konkursil vabalt valitud luuletuse ja proosapala (3-4 minutit), millest luuletuse autoriks on Juhan või Jakob Liiv ning proosapala autoriks üks Juhan Liivi luuleauhinna laureaatidest (vt allpool toodud loetelu). Iga osaleja salvestab eraldi oma esituse YouTube`is, öeldes sissejuhatuseks oma nime.

Lõppvooru pääsevad Eestimaa linnades ja maakondades peetud eelvoorude võitjad, Tallinnast lisaks ka II ja III koha pälvinud etlejad. Samuti on finaali oodatud eelvoorudes žüriide poolt parimaiks tunnistatud õpilased vene õppekeelega koolidest. Täiendavalt saavad otse lõppvooru üks õpilane Juhan Liivi nim. Alatskivi Koolist ning üks õpilane Väike-Maarja Gümnaasiumist.

NB! Seoses viiruse tõkestamisega võib piirkondlikke eelvoore läbi viia ka videoformaadis. Seda otsustab piirkonnavooru korraldaja.

Andmeid etlusvõistluse finaalis Eestimaa linnu ja maakondi esindavate õpilaste kohta ootame aadressil http://bit.ly/Liivietlus hiljemalt 17. aprillil 2021.

Lõppvoorus selgitab žürii välja aasta parima Liivide ja liiviliku loomingu esitaja Eesti kooliõpilaste seas. Lisaks peaauhinnale antakse välja ka eripreemiaid.

 

VIDEOETLUSE LISAKONKURSS

Sel aastal toimub eraldi võistlus ka veebi vahendusel video esitajatele. Osaleda saavad kõik soovijad, v.a põhikonkursi finaalis osalejad.

  • Õpi pähe üks Juhan Liivi luuletus või proosakatkend (kuni 3 minutit).
  • Salvesta oma esitus You Tube`is nii, et ütled kõigepealt oma nime.
  • Registreeri enda osalemine http://bit.ly/lisakonkurss  hiljemalt 17. aprillil 2021.

Liivi Muuseum valib välja videoetluse parima. Eraldi antakse välja publikupreemia Youtube’i videole saadud pöidlamärkide eest.

Videoetluse eripreemia võitjad kuulutatakse välja 30. aprilli pärastlõunal Liivi Muuseumi FB lehel.

 

Muuseumil on õigus kasutada videomaterjali näitustel ja haridusprogrammides. Lisaküsimuste korral palun võtta ühendust meilitsi info@muusa.ee või telefonitsi 5538100.

JUHAN LIIVI LUULEAUHINNA LAUREAADID

1965 Debora Vaarandi

1966 Paul-Eerik Rummo

1967 Betti Alver

1968 Jaan Kaplinski

1969 August Sang

1984 Ain Kaalep

1985 Juhan Viiding

1986 Rein Sander

1987 Betti Alver

1988 Viivi Luik

1989 Vladimir Beekman

1990 Kalju Lepik

1991 Doris Kareva

1992 Mats Traat

1993 Hando Runnel

1994 Ene Mihkelson

1995 Mari Vallisoo

1996 Ellen Niit

1997 Jüri Talvet

1998 Kalju Lepik

1999 Ene Mihkelson

2000 Triin Soomets

2001 Mari Vallisoo

2002 Priidu Beier

2003 Andres Ehin

2004 Ly Seppel

2005 Ülar Ploom

2006 Hasso Krull

2007 Tõnu Õnnepalu

2008 Eha Lättemäe

2009 Triin Soomets

2010 Mehis Heinsaar

2011 Kirsti Oidekivi

2012 Jaan Kaplinski

2013 Maarja Pärtna

2014 Lauri Sommer

2015 Jüri Kolk

2016 Mart Kangur

2017 Heljo Mänd

2018 Andrus Kasemaa

2019 Kauksi Ülle

2020 Triin Paja

Koolimälestuste korjekohvik “Mesipuu poole”

Korjekohvik “Mesipuu poole”

12.09.2020 kl 17.00-20.00 Liivi muuseumis Rupsil.
Jagame, kogume kokku ja jäädvustame oma Alatskivi kooli lood!
Korjekohvik on juhitud vestluse ja ajurünnaku formaadis sündmus, mis aitab lugusid aktiveerida, annab võimaluse neid omavahel väiksemas ringis helisalvestada, virgutab mälu ja loob ühisolemise tunde.
1. Eesmärk on jõuda mälestuste kogumikuni järgmise aasta sügiseks, aga nii palju lugusid on veel kogumata.
2. Unistus on koguda kokku mälupank, milles säiliks Alatskivi ja piirkonna kooli, hariduselu nägu, mõju, kujunemine – seda igaühe isiklike lugude kaudu – ole sa töötaja, õpilane, külaline, toetaja, lapsevanem. Mõnelgi puhul lausa mitmes rollis – seda põnevam!
 
Esialgne kava on muutunud!
17.15 vestlus Karl Elkeni ja Ene Leppikuga: noppeid koolielust
18.00 tee- ja muusikapaus. Esinevad Mikk ja Nick
18.15 korjekohvik – laudkondades mälestuste pajatamine ja helisalvestamine.
19.00 vahekokkuvõtted, tähelepanekud, edasised plaanid
Sündmuse orienteeruv lõpp 20.00
 
Järgime ohutusnõudeid. Sündmus toimub hajutatult muuseumi rehemajas ja õuealal – pange soojalt riidesse!
 
Sündmus toimub Euroopa muinsuskaitsepäevade raames, mille teemaks sel aastal on haridus – hariduspärand. Vaata ka https://muinsuskaitsepaevad.ee/
 
Muudatus seoses transpordiga! Buss ei liigu, transpordisoovi korral helistage.
 
Küsimuste korral võtke palun ühendust telefonil 5538100
või kirjutage info@muusa.ee
Ühine Facebooki grupiga “Mesipuu poole – meenutusi Alatskivi koolist”.
 
Täname Juhan Liivi nim Alatskivi kooli
 
 

Saame tuttavaks! Vestlusõhtu Liivi muuseumis!

Pühapäeval, 06. septembrill kell 14 toimub Tartumaal, Liivi muuseumis vestlusõhtu Peipsi vanausulistest, kuhu tulevad külla ka mõned pered, kes on Eestis viimastel aastatel usulistel põhjustel rahvusvahelise kaitse saanud. Tegemist on kohtumisõhtuga üritustesarjast „Saame tuttavaks!“, mis viib kokku rahvusvahelise kaitse saajad, Eestis elavad välismaalased ja kohalikud inimesed.
Sel korral räägib juttu Peipsi vanausulistest Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja. Külla tulevad ja oma kogemusest räägivad Eestisse Venemaalt tulnud Mekhail ja tema naine Angelina ning türklased Celal ja tema naine Sibel. Jutu vahele maitseme Celali valmistatud türgi küpsetisi, mida ta valmistab sotsiaalses ettevõttes Siin & Sääl.
Üritus kestab umbes kaks tundi ja on kõigile tasuta. Projekti “Saame tuttavaks” raames korraldab Eesti Pagulasabi koos partneritega üle Eesti kokku 45 ühisüritust, kokku jõuame kahe aasta jooksul kolm korda igasse maakonda. Üritus toimub kaastöös sotsiaalse ettevõttega Siin & Sääl. Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning EV Siseministeerium.

Muuseumiöö 29.08.2020

Liivi muuseum avatud kl 18-23.00. Külastus tasuta.

MÖÖ programm

Kl 19 Valitud palu Andrus Kasemaa koostatud raamatust “Vanad uudised. Kokora valla lood”.
Kl 20 Kuidas ülemöödunud sajandil kurameeriti? Loeme ja kommenteerime Juhan Liivi kirju Liisa Goldingule.
Kl 21.30 Taskulambituur “Tulukene vilgub viimati”.

Püsiekspositsioon

Püsinäitus “Oleksin ma luuletaja” Juhan Liivi elust ja loomingust; Väliekspositsioon 19. saj. lõpu – 20. saj. alguse eesti talu (Oja talu rehielamu, ait, suitsusaun), Juhan Liivi kodukoht; Kodavere kihelkonna püsinäitus.

Older posts

© 2021 Liivi Muuseum

Theme by Anders NorenUp ↑