Autor: Kadi Kivilo (Page 1 of 11)

Liivi muuseumis toimus 15. aprillil juba 35. korda vendade Liivide üle-eestilise etluskonkursi finaal. Etlusvõistluste korraldamisega alustas Liivi muuseum kohe oma esimesel tegevusaastal, 1989. aasta kevadel. Aegade vältel on siin esinenud hulganisti tänaseid tuntud näitlejaid. Osalejate nimekirju sirvides on näha, et etluskunsti roll silmapaistvate kultuuritegelaste kasvulavana ei saa alahinnata.

Liivi muuseumis peetud üleriigilise koolinoorte etlusvõistluse seekordses finaalis osutus parimaks Kirke Medri Saaremaa gümnaasiumi 12. klassist. Muuseumi juhataja Mari Niitra teatel võitis neiu samal konkursil peapreemia ka aastal 2017, kui ta õppis 7. klassis.

«Kirke õpetaja Rita Ilves on aastakümnete vältel aidanud noortele saarlastele võidu tuua koguni kaheksal korral, nende seas on mitmeid tänaseid tuntud näitlejaid, nagu Velvo Väli, Ott Aardam, Lee Trei ja Marian Heinat,» meenutas Mari Niitra.

Rita Ilvese sõnul on tal olnud õnn juhendada andekaid noori, kuid heade tulemuste saavutamine eeldab tõsist tööd algul teksti analüüsimisega, aga kogenumate etlejate puhul ka mugavustsoonist välja suunamisega. Mõnikord aitab areneda etleja olemusele esmapilgul võõras tekst.

Liivi etlusvõistluse eelvoorud toimusid kõikjal üle Eesti, 15. aprillil finaalis osales 14 õpilast. Iga esineja valmistas ette luuletuse ja proosakatkendi, millest üks oli Juhan või Jakob Liivi ning teine Liivi luuleauhinna laureaatide loomingust.

Mari Niitra hinnangul on etlemine kooliõpilastele äärmiselt arendav ja tuleb igas valdkonnas kasuks. Rita Ilvese sõnul on tänapäeva koolis suulist vastamist vähevõitu. «Mõne lapse jaoks on klassi ees seismine ületamatu raskus,» lisas ta. «Täiskasvanuelus kulub avaliku esinemise oskus igal sammul ära.»

Tänavusel vendade Liivide etlusvõistlusel pälvisid tähelepanu mitmed noored: Peipsiääre valla ja žürii eriauhinna sai Heli Piht (Tallinna Ühisgümnaasium, 12.klass, juhendaja Aili Tarvo), ajakirja Värske Rõhk eriauhinna Maria-Eliisa Muinaste (Viimsi Gümnaasium, 12. kl, juhendaja Külli Täht), Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli eriauhinna Maara Parhomenko (Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. kl, juhendaja Anett Pillmann). Liivi Muuseumi auhinna pälvis Helin Luberg (Tallinna Reaalkool, 5.klass, juhendaja Reet Varik). Publiku südame võitis Vesse Leok (Pärnu Mai Kool 7d. klass, juhendaja Inga Kukk).

Žürii koosseisus näitleja ja luuletaja Anne-Mai Tevahi, toimetaja ja kirjanik Joosep Vesselov ning nullteatri juht ja lavastaja Kalev Kudu tänasid finaliste hingepuudutava esituse eest.

Suur tänu kõigile osalejatele, juhendajatele ja korraldajatele!

Liivide kodutalus paikneb algupärase rehemaja lähistel, algsel kohal suitsusaun, mis ehitatud 2006. a paiku. Erilistel puhkusel puhume saunale hingekese sisse ja pajatame lugusid. Ka Juhani sünni kohta on mõtlemapanev ja ajastu arusaamu ilmekalt väljendav saunalugu pajatada. Traditsiooniliselt kütame sauna festivalil “Eesti kirjanik” (tänavu 12.08). Sauna-aasta puhul saab saunatada ka muuseumide ööl 20. mail. Tasub tulla aga ka siis, kui saun just ei köe, giidituuridel on saunast ikka juttu.

Ann Viisileht

Kuidas enam langetada nägusid

II

selles keeles mis meil praegu on me hääldame ja kirjeldame. on võimalik

neid asju kirjeldada, valukõnelustes, need eksisteerivad, selles

keeles me hääldame ja kogeme julmas toores täpsuses, aga oleks vaja

need võtta sealt välja, võtta mitte olema, hääldada hääldada keelest

välja ja siis neid ei olekski, kustutada kustutada kustutada kõik, endast

lahku ehmatada, valeelust lahku. ehkki ma olen, ja veel hiljuti, näinud

kuidas langeb kevadlumi kaasikule, kuidas lõhnab mullal pudenenud

toht, olen üritanud kokku panna metsatüvetükke nagu maailmakaarte

(kuidas ma võisin kunagi olla järv, kuidas ma võisin olla!) ei oska ükski

neist mulle midagi öelda. elust lahku. olime ajaloolised ja tegime

kõike samamoodi nagu enne ja lagunes koost, ja millest kirjutati ja

mida ei pandud tähele siis oli veel vara ja me ei teadnud täpselt või

kuidas, ja kuigi see on juhtunud, inimkond, selline, üsna otse, loopis

meid, ma olen praegu raskem kui kivid.

(Vikerkaar 2022, nr 12)

___

Indrek Hirv

*

Pimedust tuleb võtta

nagu teist elu

kui ta tuleb su peale

ees udu ja unustus

mahlakas vari

küps õun

täis õhtute

magusat valgust

eks kord tule siis jälle päev

jahe inimeste hommik –

mine talle vastu

üks õun kummaski taskus

(luulekogu „Päiskivi”)

___

Timo Maran

*

Valida oma rada mustikavarte, villpea ja põdrasambla vahel.

Hingata sisse soo mõrkjaidmürgiseid lõhnu,

kanarbik ja sookail, küüvits.

Kuldsete tiibadega kimalane

lendab su särgikaelusele ja jääb sinna õhtut ootama.

Valged linnud sukelduvad laukasse ja

lendavad teiselt poolt välja.

Ristämblik mändide vahel koob nii tiheda võrgu,

et keegi ei pääse sealt kunagi vabaks.

Oled unenägudepüüdja.

Minna tagasi algusesse.

Minna tagasi,

algusesse.

(Looming 2022, nr 2)

___

Tõnis Vilu

istun pimedas köögis pea käib väljamagamata kvetiapiinist

ringi ja aknapraost tuleb karget talveõhku seda justkui

pressitakse sisse surub suur piimjassinine õide puhkev lill

suur kuulaja õis avaneb üks teine aken kuskil hetzeli

tänaval maaniline sosin punutud tooli kägin tema vaevaga

tehtud vaikus on selgelt kuulda sellest juba piisab üksikud

hõredad lumehelbed peaaegu selgest taevast sellest juba

täiesti piisab

(Vikerkaar 2022, nr 7–8)

___

Triin Soomets

***

isa läks teisele poole

siinpool ei saanud olla

isa läks teisele poole

mustade mändide alla

siinpool ei saanud olla

isa läks imeruttu

ytles veel ole terve

isa läks imeruttu

liivatera on kerge

ytles veel ole terve

liivatera teeb myra

valjem kui kosmose myrin

liivatera teeb myra

mida ma vastama pidin

valjem kui kosmose krigin

(Vikerkaar 2022, nr 4–5)

____

Hanneleele Kaldmaa

Ainult üks samm veel

Taevas langetab linna kohale

tiivad. Sa tõmbad jalga saladusesokid

ja tõttad otsima otsuseid. Kaugele on vaja minna.

Sammal suudleb su taldu ja

püüab sind neelata tervenisti –

sa ei märkagi seda –,

taevas kõditab su pealage,

kõditagu pealegi,

ta tuleb

alla-

mäge.

Heidab maa peale oma halli palge,

sa mattud ta sulgedesse,

hingad sisse

väikeseid väive ja igavikku.

Otsused ongi läinud,

sokid täis saladusi ja okkaid,

varvaste vahel liiv.

Teisi teid vist ei lähe siit.

(luulekogu “Sinustki võib saada fossiil”)

____

Hando Runnel

 

Küünlapäeval

 

Taeva tulipunasel alasil

päike vasardab metsalatvu,

valged hanged on verise kumaga

ennast üleni kinni katnud.

 

Öösel põhjavalguse põlevat

vahin maailmatelki,

imen pärani silmisse

haiget müstilist helki,

 

kuni tähesütele sadeneb

viimaks pilvede koredat tuhka,

külmast vabisev maailm ometi

vastu hommikut veidigi puhkab.

 

(Looming 2022, nr 4)

Saame kokku kl 11.00 vabadussõja monumendi juures Alatskivil, et süüdata küünlad küüditatute mälestuseks.

Sõidame Liivi muuseumisse, et üheskoos õues ülepannikooke küpsetada, kapsaseemneid kasvama panna, naistejutte puhuda, laule laulda, luuletusi lugeda, vanu kombeid meenutada, juua põsepuna, “metsikuga” tegeleda, lustida ja lõõgastuda. Äratame talveunest ka muuseumi suitsusauna.

Mõnusaks olemiseks pane selga soojad, soovitatavalt heledad riided, jalga mugavad ilmale vastupidavad jalatsid ja pähe hele müts või rätt. Võta kaasa saunaasjad, üks lugu oma esiemadest või luuletus naistest.

Osaluspanus 3.-

Palun anna oselemisest teada 21. märtsiks info@muusa.ee või 5538100.

• Tasuta liinibussid sõidavad kl 11.25 Alatskivilt Rupsile ja kl 14.03 Rupsilt Alatskivile.

Peipsiääre valla elanikel on võimalus esitada Liivi luuleauhinnale oma 2022. aasta lemmikluuletus.

• Vali välja üks 2022. aastal esmakordselt trükis ilmunud eesti luuletus.
• Esita luuletus enne 19. veebruari aadressil: http://bit.ly/juhanliiv.
• Küsi vajadusel nõu oma raamatukogust.
• Kõigi luuletuste esitajate vahel loositakse välja auhind.

Peipsiääre valda esindav žüriiliige esitab hääletuse võitnud luuletuse Juhan Liivi luuleauhinna nominendiks. Auhind antakse välja Juhan Liivi 158. sünniaastapäeval, 30. aprillil 2023 Liivi Muuseumis.