Laupäeval, 12. augustil Alatskivil Liivi Muuseumis toimunud festivalil Eesti Kirjanik 2023 pälvis aasta kirjaniku tiitli Lilli Luuk romaaniga “Minu venna keha”.
Foto autor: Kris Moor
Juhan Liivi kodukoht
Laupäeval, 12. augustil Alatskivil Liivi Muuseumis toimunud festivalil Eesti Kirjanik 2023 pälvis aasta kirjaniku tiitli Lilli Luuk romaaniga “Minu venna keha”.
Foto autor: Kris Moor
12. augustil algusega kell 12 Liivi Muuseumis Alatskivil.
Tänavusel kirjandusfestivalil räägime ülesaamisest – isiklikest ja ühiskondlikest kriisidest, traumadest, rasketest aegadest ja keskkonnaprobleemidest. Nagu ikka, on festivali teljeks vestlused nüüdisautoritega – tulemas on Indrek Hargla, Mehis Heinsaar, Lilli Luuk, Veronika Kivisilla, Timo Maran, Mann Loper, Hasso Krull, Tauno Vahter. Vestlusi juhivad Mihkel Kunnus ja Mari Niitra, teemakohase muusikalise etteaste teeb Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd.
Muud meeldivad ja mõnusad asjad: lasteprogramm, suitsusaun (tuunisime vahepeal soojapidavust ja leili!), telkimine.
Ja eriti mõnus on, et festival on publikule tasuta!
Puhvetis kostitab meid türgipäraste hõrgutistega juba eelmisest aastast tuttav MTÜ Eesti Foorum!
Festivali lugu: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kirjanik
Lisainfo meilitsi info@muusa.ee või telefonil 5144851
Liivi muuseumis toimus 15. aprillil juba 35. korda vendade Liivide üle-eestilise etluskonkursi finaal. Etlusvõistluste korraldamisega alustas Liivi muuseum kohe oma esimesel tegevusaastal, 1989. aasta kevadel. Aegade vältel on siin esinenud hulganisti tänaseid tuntud näitlejaid. Osalejate nimekirju sirvides on näha, et etluskunsti roll silmapaistvate kultuuritegelaste kasvulavana ei saa alahinnata.
Liivi muuseumis peetud üleriigilise koolinoorte etlusvõistluse seekordses finaalis osutus parimaks Kirke Medri Saaremaa gümnaasiumi 12. klassist. Muuseumi juhataja Mari Niitra teatel võitis neiu samal konkursil peapreemia ka aastal 2017, kui ta õppis 7. klassis.
«Kirke õpetaja Rita Ilves on aastakümnete vältel aidanud noortele saarlastele võidu tuua koguni kaheksal korral, nende seas on mitmeid tänaseid tuntud näitlejaid, nagu Velvo Väli, Ott Aardam, Lee Trei ja Marian Heinat,» meenutas Mari Niitra.
Rita Ilvese sõnul on tal olnud õnn juhendada andekaid noori, kuid heade tulemuste saavutamine eeldab tõsist tööd algul teksti analüüsimisega, aga kogenumate etlejate puhul ka mugavustsoonist välja suunamisega. Mõnikord aitab areneda etleja olemusele esmapilgul võõras tekst.
Liivi etlusvõistluse eelvoorud toimusid kõikjal üle Eesti, 15. aprillil finaalis osales 14 õpilast. Iga esineja valmistas ette luuletuse ja proosakatkendi, millest üks oli Juhan või Jakob Liivi ning teine Liivi luuleauhinna laureaatide loomingust.
Mari Niitra hinnangul on etlemine kooliõpilastele äärmiselt arendav ja tuleb igas valdkonnas kasuks. Rita Ilvese sõnul on tänapäeva koolis suulist vastamist vähevõitu. «Mõne lapse jaoks on klassi ees seismine ületamatu raskus,» lisas ta. «Täiskasvanuelus kulub avaliku esinemise oskus igal sammul ära.»
Tänavusel vendade Liivide etlusvõistlusel pälvisid tähelepanu mitmed noored: Peipsiääre valla ja žürii eriauhinna sai Heli Piht (Tallinna Ühisgümnaasium, 12.klass, juhendaja Aili Tarvo), ajakirja Värske Rõhk eriauhinna Maria-Eliisa Muinaste (Viimsi Gümnaasium, 12. kl, juhendaja Külli Täht), Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli eriauhinna Maara Parhomenko (Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. kl, juhendaja Anett Pillmann). Liivi Muuseumi auhinna pälvis Helin Luberg (Tallinna Reaalkool, 5.klass, juhendaja Reet Varik). Publiku südame võitis Vesse Leok (Pärnu Mai Kool 7d. klass, juhendaja Inga Kukk).
Žürii koosseisus näitleja ja luuletaja Anne-Mai Tevahi, toimetaja ja kirjanik Joosep Vesselov ning nullteatri juht ja lavastaja Kalev Kudu tänasid finaliste hingepuudutava esituse eest.
Suur tänu kõigile osalejatele, juhendajatele ja korraldajatele!
Liivide kodutalus paikneb algupärase rehemaja lähistel, algsel kohal suitsusaun, mis ehitatud 2006. a paiku. Erilistel puhkusel puhume saunale hingekese sisse ja pajatame lugusid. Ka Juhani sünni kohta on mõtlemapanev ja ajastu arusaamu ilmekalt väljendav saunalugu pajatada. Traditsiooniliselt kütame sauna festivalil “Eesti kirjanik” (tänavu 12.08). Sauna-aasta puhul saab saunatada ka muuseumide ööl 20. mail. Tasub tulla aga ka siis, kui saun just ei köe, giidituuridel on saunast ikka juttu.
Ann Viisileht
Kuidas enam langetada nägusid
II
selles keeles mis meil praegu on me hääldame ja kirjeldame. on võimalik
neid asju kirjeldada, valukõnelustes, need eksisteerivad, selles
keeles me hääldame ja kogeme julmas toores täpsuses, aga oleks vaja
need võtta sealt välja, võtta mitte olema, hääldada hääldada keelest
välja ja siis neid ei olekski, kustutada kustutada kustutada kõik, endast
lahku ehmatada, valeelust lahku. ehkki ma olen, ja veel hiljuti, näinud
kuidas langeb kevadlumi kaasikule, kuidas lõhnab mullal pudenenud
toht, olen üritanud kokku panna metsatüvetükke nagu maailmakaarte
(kuidas ma võisin kunagi olla järv, kuidas ma võisin olla!) ei oska ükski
neist mulle midagi öelda. elust lahku. olime ajaloolised ja tegime
kõike samamoodi nagu enne ja lagunes koost, ja millest kirjutati ja
mida ei pandud tähele siis oli veel vara ja me ei teadnud täpselt või
kuidas, ja kuigi see on juhtunud, inimkond, selline, üsna otse, loopis
meid, ma olen praegu raskem kui kivid.
(Vikerkaar 2022, nr 12)
___
Indrek Hirv
*
Pimedust tuleb võtta
nagu teist elu
kui ta tuleb su peale
ees udu ja unustus
mahlakas vari
küps õun
täis õhtute
magusat valgust
eks kord tule siis jälle päev
jahe inimeste hommik –
mine talle vastu
üks õun kummaski taskus
(luulekogu „Päiskivi”)
___
Timo Maran
*
Valida oma rada mustikavarte, villpea ja põdrasambla vahel.
Hingata sisse soo mõrkjaidmürgiseid lõhnu,
kanarbik ja sookail, küüvits.
Kuldsete tiibadega kimalane
lendab su särgikaelusele ja jääb sinna õhtut ootama.
Valged linnud sukelduvad laukasse ja
lendavad teiselt poolt välja.
Ristämblik mändide vahel koob nii tiheda võrgu,
et keegi ei pääse sealt kunagi vabaks.
Oled unenägudepüüdja.
Minna tagasi algusesse.
Minna tagasi,
algusesse.
(Looming 2022, nr 2)
___
Tõnis Vilu
istun pimedas köögis pea käib väljamagamata kvetiapiinist
ringi ja aknapraost tuleb karget talveõhku seda justkui
pressitakse sisse surub suur piimjassinine õide puhkev lill
suur kuulaja õis avaneb üks teine aken kuskil hetzeli
tänaval maaniline sosin punutud tooli kägin tema vaevaga
tehtud vaikus on selgelt kuulda sellest juba piisab üksikud
hõredad lumehelbed peaaegu selgest taevast sellest juba
täiesti piisab
(Vikerkaar 2022, nr 7–8)
___
Triin Soomets
***
isa läks teisele poole
siinpool ei saanud olla
isa läks teisele poole
mustade mändide alla
siinpool ei saanud olla
isa läks imeruttu
ytles veel ole terve
isa läks imeruttu
liivatera on kerge
ytles veel ole terve
liivatera teeb myra
valjem kui kosmose myrin
liivatera teeb myra
mida ma vastama pidin
valjem kui kosmose krigin
(Vikerkaar 2022, nr 4–5)
____
Hanneleele Kaldmaa
Ainult üks samm veel
Taevas langetab linna kohale
tiivad. Sa tõmbad jalga saladusesokid
ja tõttad otsima otsuseid. Kaugele on vaja minna.
Sammal suudleb su taldu ja
püüab sind neelata tervenisti –
sa ei märkagi seda –,
taevas kõditab su pealage,
kõditagu pealegi,
ta tuleb
alla-
mäge.
Heidab maa peale oma halli palge,
sa mattud ta sulgedesse,
hingad sisse
väikeseid väive ja igavikku.
Otsused ongi läinud,
sokid täis saladusi ja okkaid,
varvaste vahel liiv.
Teisi teid vist ei lähe siit.
(luulekogu “Sinustki võib saada fossiil”)
____
Hando Runnel
Küünlapäeval
Taeva tulipunasel alasil
päike vasardab metsalatvu,
valged hanged on verise kumaga
ennast üleni kinni katnud.
Öösel põhjavalguse põlevat
vahin maailmatelki,
imen pärani silmisse
haiget müstilist helki,
kuni tähesütele sadeneb
viimaks pilvede koredat tuhka,
külmast vabisev maailm ometi
vastu hommikut veidigi puhkab.
(Looming 2022, nr 4)
© 2024 Liivi Muuseum
Theme by Anders Noren — Up ↑