Liivi Muuseum on avatud
jaanuarist aprillini E-R 10.00-16.00
mais E-L 10.00-16.00
juunist augustini E-P 10.00-18.00
septembris E-L 10.00-16.00
oktoobrist detsembrini E-R 10.00-16.00Muudel aegadel saab muuseumi külastada etteteatamisel
tel. 51 44851 või 7453846.Juhataja tel: 56605494
Riigipühadel on muuseum suletud.Piletiinfo:
Täispilet 6 €
Sooduspilet (õpilased, tudengid, pensionärid, vallaelanikud) 5 €
Perepilet 15 €
Alla 7 a lapsed, muuseumitöötajad, erivajadustega külastajad, Emakeeleõpetajate Seltsi liikmed, Peipsiääre valla õpilased
TASUTA
Liivi Muuseumis kehtib ka muuseumikaart.Giiditeenus ettetellimisel:
eesti keeles 25 € / inglise keeles 35 €
NB! Õpilasgrupid saavad muuseumi külastada ilma giiditasuta!
Haridusprogramme vaata siit…
MUUSEUMIÖÖ 2025
17. mail algusega kell 18.00 on võimalik taaskord Muuseumiöö raames Liivi muuseumile külla tulla. Anname külastajale võimaluse sirvida vanu raamatuid, mida kiiremad saavad ka tasuta kaasa haarata. Kell 18-21 toimub taaskasutuse töötuba, kus antakse näpunäiteid, mida põnevat on võimalik vanapaberist ja raamatutest meisterdada. Kell 19 on võimalik lüüa tantsu karmoškamängu saatel. Muidugi on võimalus tutvuda ka püsiekspositsiooniga ning rännata Juhan Liivi meelemaastikel.
Uksed on avatud kuni kella 23.00-ni.
Tel. 5144851 või 56605494
JUHAN LIIV 161
Foto autor: Karl-Fredy Kruup
Kolmapäeval, Juhan Liivi 161. sünniaastapäeval kuulutati Alatskivil Juhan Liivi Muuseumis välja 47. Liivi luuleauhinna laureaat. Võitjaks osutus Janika Läänemetsa pealkirjata luuletus “vahel on siin nii vaikne”, mis ilmus ajakirjas Looming nr 4/2024.
Janika Läänemets (snd 1990) on lõpetanud Tartu Ülikooli kirjandusteaduse eriala ning kirjutanud kriitikat. Ta on seni välja andnud kaks luulekogu: “Vihma ja kurbuse maja” (2022) ning “Linnupetja” (2024). Tema loomingut iseloomustab mütoloogilisus, tugev loodustunnetus ja lüürilisus.
Žürii liikme Mart Velskri sõnul näib Läänemetsa luuletus “vahel on siin nii vaikne” “küll liikuvat selle maailma keeristormidest kuskil kaugel – täielikus vaikuses ja “ääremaa ääremaal” ─, kuid samas on see maailm siin üllataval kombel vägagi kohal. Maailmalõpp võib olla juba möödas, aga see võib ka alles alata ja alata kuskilt siitsamast.”
Laureaat sai auhinnaks nahast karjasemärsi, mille on valmistanud kohalik noor nahakunstnik Iris Järg.
Žürii koosseisus Kruusa Kalju (esimees), Jüri Talvet, Berit Petolai, Mart Velsker, Heli Roosma, Janika Kronberg ja Tanar Kirs esitas auhinnale kokku 7 luuletust. Teised nominendid olid Elo Viiding, Indrek Hirv, Riste Sofie Käär, Enn Lillemets ja Lauri Pilter. Läänemetsalt oli nomineeritud kaks luuletust.
Muuseumis avati ka väljapanek aastatel 1987-2024 laureaadimärsse valmistanud nahakunstnik Ülle Paapi töödest. Augusti lõpuni avatud näitusel saab näha valikut laureaatide märsse läbi aastate, samuti Ülle Paapi maale ning nahkehistöid.
Liivi luuleauhinda antakse välja aastast 1965 ning selle pälvib üks eelmisel kalendriaastal trükis ilmunud luuletus, mis kannab liivilikku vaimsust.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
37. Liivi etluskonkursi võitis Kadri Toomsalu Viimsi Gümnaasiumist
Lumetuisusel 12. aprillil said Liivi Muuseumis juba 37. korda kokku parimad noored Liivi-lugejad üle Eesti. Žüriisse kuulunud Jaanika Tammaru, Pääru Oja ning Ardo Ran Varrese töö polnud kergete killast – seekordsed esinejad astusid üles väga erineva temperamendi ning tundelaadiga. Mõni koolinoor üllatas ekspressiivsusega, mõni mängis ootamatute nüanssidega, mõni aga võlus lihtsusega. Kõik finalistid olid väga tugeval tasemel ning žürii sõnul rõõmustas neid eesti lavade järelkasvu nägemine. Žürii otsusel sai peaauhinna Kadri Toomsalu Viimsi Gümnaasiumi 11. klassist, teda juhendas Külli Täht. Auhinnaks oli nahast ehisköites Juhan Liivi luulekogu, mille valmistas meie valla noor nahakunstnik Iris Järg. Žürii eripreemia pälvisid Aleksander Medri Kuressaare Hariduse Kooli 6. klassist (juhendaja Rita Ilves) ning Gregor Kirpu Tapa Valla Gümnaasiumi 8. klassist (juhendaja Sirje Sell), Gregorile läks ka publikupreemia luuletuse esitamise eest. Iga žüriiliige soovis eraldi esile tõsta ka isiklikke lemmikuid. Jaanika Tammaru tunnustas Hariette-Liis Kuusi Rõngu Keskkooli 6. klassist (juhendaja Anneli Puusaag), tema sai ka Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli eripreemia. Pääru Oja tõstis esile Mia Charlot Peedot Alatskivi kooli 8. klassist (juhendaja Kait Eiland) ning Ardo Ran Varres Taavi Saulepit Pärnu Koidula Gümnaasiumist (juhendaja Ebe Saarna), kes sai lisaks ka publikupreemia proosapala esitamise eest. Valla eripreemia sai Birgitta Reonda Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 11. klassist (juhendaja Marika Ritso) ning Liivi Muuseum tunnustas Ekke Kusta Saart Tartu Waldorfgümnaasiumi 9. klassist (juhendaja Epp Ollino).
Täname kõiki esinejaid, nende juhendajaid ning kaasaelajaid, oli rõõm osa saada ilusas eesti keeles ette kantud kirjanduspärlitest.
Foto: Karl-Fredy Kruup
Eesti kirjanik 2024 on Urmas Vadi
10. augustil Alatskivil Liivi Muuseumis toimunud festivalil Eesti Kirjanik 2024 pälvis aasta kirjaniku tiitli Urmas Vadi romaaniga „Kuu teine pool”. Aasta kirjanikuks valiti Vadi juba teist korda, varasemalt aastal 2013 romaaniga “Tagasi Eestisse”.
Foto autor Mikk Kirikal
1. juunil avanesid Juhan Liivi meelemaastikud
1.06.2024 kell 12 ja 14 toimuvad Liivi muuseumis uue väliekspositsiooni Juhan Liivi meelemaastikud tutvustavad ekskursioonid. Peipsiääre valla elanikele tasuta. Teistele külastajatele annetuse alusel.
Väljapanek viib külastajad kõiki meeli kaasavale rännakule luuletaja kodukohas, kus Liiv veetis suure osa oma elust. Luuletaja elu ja loomingut tutvustava-tõlgendava ekspositsiooni teostajaks on Velvet OÜ ning seda rahastab LEADER programm.
Juhan Liivi juubeliaasta kirjanduskonverentsi ja koorikontserdi pildigalerii
Õpi elama vaimselt näljasena!
Karl Ader 120
Legendaarse teatrimehe Kaarupi, lastele onu TiK-Taki juubelinäitus Liivi Muuseumis. Mitmekülgne teatrimees Karl Ader sündis 1903. a Koosal. Tema 120. juubeliaasta puhul avasime näituse, mis tutvustab lähemalt tema põnevat elukäiku, kohta teatriloos ning sõnakunstis. Näha saab ka põnevaid rekvisiite telelavastusest “Onu Tik-Taki seiklused”. Näitusega kaasnev haridusprogramm viib meid mööda ajamaanteed Kaarupi lapsepõlve. Haridusprogrammist loe täpsemalt SIIT!
Haridusprogrammid
Kõikidele kooliastmetele:
Põnev koolipäev Alatskivil
- kirjandustund Liivi Muuseumis
- ajalootund Alatskivi lossis
- muusikatund Tubina Muuseumis
- loodusõpetus Alatskivi looduskeskuses.
Maksumus 15 eurot õpilase kohta.
Söögivahetunni saab pidada kas endale sobivas Alatskivi toidukohas või piknikuna vabas õhus või siseruumides.
Haridusprogrammid Liivi Muuseumis
Hind 5 eurot õpilase kohta.
Haridusprogrammis osalemiseks on kolm võimalust. Kõige põhjalikumalt saab luuletajaga tutvust teha
muidugi muuseumisse kohale tulles. Võimalik on tellida ka videoseminar. Kolmandaks saab kutsuda
muuseumi külla – soovi korral tuleb Liivi-uurija Tanar Kirs kooli ja juhib luulepraktikumi.
Eelkool/algkool
1. Miks kannab Alatskivi kool Juhan Liivi nime? (1 h)
2. Kirjanik Juhan Liivi kodu ehk kuidas elas eesti talupere üle saja aasta tagasi. (1 – 1,5 h)
3. Rahvakalendri tähtpäevad. (1,5 – 2h)
4. Talulaste mängud. (1,5 h)
5. Kodavere kiil ep õle kiäruline ehk nuusutame Kodavere murrakut. (1 h)
Põhikool
1. Juhan Liivi elu ja looming. (1 h)
2. Eesti talupere tööd ja tegemised 19.saj. lõpus – 20. saj. alguses. (1,5 h)
3. Kirjavahetus enne, nüüd ja tulevikus. (1,5 h) Mida teaksime kirjanike jt suurkujude elust ilma nendest säilinud kirjavahetuseta? Vaatame Juhan Liivi kirju Liisile, vendadele ja sõpradele kui olulisi infoallikaid. Võrdleme saja aasta tagust kirjavahetust nüüdisaegsete suhtluskanalitega. Kuidas saavad tuleviku biograafid praegusaja kuulsuste elulugusid uurida? Tunni lõpus kirjutavad õpilased Juhan Liivi ajastu laadis kirja lähedasele sõbrale.
4. Kodavere kiil ep õle kiäruline ehk nuusutame Kodavere murrakut. (1 h)
5. UUS! Ajamaanteel Kaarupi lapsepõlve (1h) Kas teadsid, et onu Tik-Tak on üles kasvanud Koosa külas? Programm viib lapsed legendaarse teatrimehe Karl Adra lapsepõlve aegadesse. Vana aja eluolu aitab tutvustada põnev kaardimäng. Sobib lasteaia vanemale rühmale ja I-II kooliastmele.
Gümnaasium
1. Juhan Liivi elu ja looming. (1,5 h)
2. Juhan Liiv 21. sajandil. (1,5 h). Juhan Liiv on 21. sajandi hakul meie kirjanduses järjest olulisem. Vaatleme arvukaid teoseid ja tõlgendusi, mis on Juhan Liivi kohta ilmunud uuel sajandil – muusikat, teatrilavastusi, ilukirjandust. Vaatame katkendeid lavastustest, kuulame eri žanrite muusikateoseid. Tutvume põgusalt ka J. Liivi kohaga maailmakirjanduses.
3. Kirjavahetus enne, nüüd ja tulevikus. (1,5 h). Mida teaksime kirjanike jt suurkujude elust ilma nendest säilinud kirjavahetuseta? Vaatame Juhan Liivi kirju Liisile, vendadele ja sõpradele kui olulisi infoallikaid. Võrdleme saja aasta tagust kirjavahetust nüüdisaegsete suhtluskanalitega. Kuidas saavad tuleviku biograafid praegusaja kuulsuste elulugusid uurida? Tunni lõpus kirjutavad õpilased Juhan Liivi ajastu laadis kirja lähedasele sõbrale.
4. Meie esivanemate kommetest 19.-20. saj. (1,5 h)
Lisainfo ja tellimine tel 5144851 või info@muusa.ee
Näitus “Liiv/Sand”
Rahvusvahelise graafikavahetuse projekti näitus “Liiv/Sand” näitusemajas kuni 15.09.2023.
Eesti kirjanik 2022 on Kiwa
13. augustil Alatskivil Liivi Muuseumis toimunud festivalil Eesti Kirjanik 2022 pälvis aasta kirjaniku tiitli Kiwa eksperimentaalse romaaniga «Kummiliimiallikad».
Foto: Kris Moor
Leo Rohlini näitus “Kui seda metsa ees ei oleks…”
Akvarelli-tuši tehnikas teostatud maalingute ja seinareljeefi kaudu näeme, missuguseid väljundeid leiab Liivi olemus kunstnik Leo Rohlini silme läbi.
Väljapaneku “Kui seda metsa ees ei oleks…” avame 13. augustil kl 14.00 Liivi muuseumi näitusemaja väikses saalis.
Kunstnik kirjutab näituse kohta järgmiselt:
Teekond Oja tallu, suure luuletaja Juhan Liivi sünni- ja elupaika on selja taga. Õigem oleks öelda palverännak. Niivõrd oluline on Liiv meie kultuuriloos.
Kuna kuus aastat tagasi oli mul võimalus eksponeerida Juhan Liivile pühendatud näitust ”Kui seda metsa ees ei oleks” Tallinnas Hop galeriis, siis tehti mulle siinmail ootamatult ettepanek tutvustada näitust ka Liivi muuseumis. Muidugi võtsin selle idee tänutundega vastu. Saan küll ruumilistel põhjustel eksponeerida vaid osa näitusest, mistõttu võiks seda ettevõtmist nimetada pigem väljapanekuks, kuid olgu siis pealegi pool rehkendust, püüan anda oma parima.
Ma ei ole tavaliselt oma loomingut ise sõnaliselt tutvustanud, kuid kuna viibin majas, kus sõna on nii või teisiti peategelane, siis püüan näitust lühidalt ka oma vaatevinklist lahti mõtestada. Näitus koosneb kahest osast:
Kui seda metsa ees ei oleks.
See Liivi proosast üle võetud üldtuntud lause olen siin kaudselt sidunud hoopis katketega poeedi sügisluulest ja sedagi tinglikult. Nimelt kujutlen oma vaimusilmas metsa luuletaja peas rõhuva ja muserdava laanena, läbi mille helgematel hetkedel kangastuvad päikeselised või ka nukravõitu maastikuvaated, mis vormuvad ülilihtsateks, kuid kuid samas erakordseteks luuleridadeks. Nii ütleb Villem Ernits üle 100 aasta tagasi: „…kui must pilv tema vaimusilma kattis. Ainult üksikutel silmapilkudel murdus päikesekiiri pilvest läbi. / ja siis lõi Juhan Liiv oma parimad luuletused.”
Piltinstallatsiooni akvarellifragmendid on maalitud noorpõlves aastatel 1964-65, tušimaaling ja kollaaž teostatud 50 aastat hiljem – 2015 aastal. Eks siin ole ka ainet järeldusteks.
Must lagi on meie toal.
Siin ei ole ma taotlenud suitsust mustaks värvunud rehetoa lae kirjeldamist, vaid eeskätt seda, mis toimub luuletajas endas. Üldises masenduses ja rõhuvas kurvameelsuses leidub siiski hetki, mil sisemises tähistaevas lööb siit-sealt ootamatult nii mõnigi täht särama. Muide, just muuseumis olles avastasin kauni väljaande „Väike järv” eessõnas Friedebert Tuglase lauserea „…süsimusta taeva kummumine üle pea, kuid ses taevas tuikavad heledad, valus-kirglikud tähed.”
Poeedi tundlikule närvikangale osundav must ruut valmis aastatel 2015-2016.
Otsisin ainulaadset, seninägematut materjalide kooslust ning jäin pidama eeskätt ristpeakruvidele kinnitatud kraaterglasuurile, mis peale põletuses tekkinud mullistuse lõhkeb jahtumisel ning tekitab sellega minikraatreid. Täienduseks tumehall portselan ning tinglikult mõttelõnga tähistav villase lõnga võrgustik. Ka katmata kruviristidel on oma osa täita.
Ja veel:
Need Juhan Liivi loomingut iseloomustavad tsitaadid on olnud minu jaoks eriti mõjusad ja lähedased:
„Kellelegi ei ole aga saatus nii armutu olnud kui Juhan Liivile…Kuid vaevalt oli ta ise oma annete suurust ja väärtust suutnud sisemiselt ära tunda ja tõsiselt hinnata, kui must pilv tema vaimusilma kattis. Ainult üksikutel silmapilkudel murdus päikesekiiri pilvest läbi. Ja siis lõi Juhan Liiv oma filosoofilised sügavmõttelised laastud ja oma parimad luuletused, täis üllatavaid tundmustepöördeid, ootamatuid luuleliste nägemuste vaheldusi ja isegi kurvameelsust.”
Villem Ernits „Juhan Liivi matustel” Postimees 25.XI 1913
Kui soovitakse, see on mingi haigus, mingi vaimu pealetulek, süsimusta taeva kummumine üle pea; kuid ses taevas tuikavad heledad, valus-kirglikud tähed.
Friedebert Tuglas, „Juhan Liiv” 1958
„…jääv, püsiv loodusluule, kus eksimatult tuntakse ära eestimaine, kodune loodus, kus luuletus on kirjutatud selle konkreetse looduspildi jäädvustamiseks ja sellest saadud elamuse vahendamiseks – sellise loodusluule toob eesti kirjandusse Juhan Liiv.”
Sirje Olesk „Lydia Koidula. Ilus oled emapind” 2002
„Liiv on ennekõike luuletaja.
Kui mõnel rahval on ükski oma Liiv, kes seda kunsti täiuslikult valdab, siis ei ole see rahvas asjata elanud. Juhan Liivi hääl on sügavast Eestist – kuulakem teda, rahutuse luuletajat, iseäranis siis, kui on raske, kui elu on segamini ja vajame tasakaalu…”
Jüri Talvet „ Rahutuse luuletaja Juhan Liiv (Lumi tuiskab, mina laulan).” 2013
Tänavune Liivi luuleauhinna laureaat on Mirjam Parve
Foto: Viktoria Arro
Kodavere miniseriaal on nüüd vaadatav ka ERR lasteportaalis
Lihtsalt mine Lasteekraani lehele ja seal ta ongi!
_______________________
Minu erakonna särgid on tagasi!
Särgi hind 20 €, postiga saatmisel lisandub postitasu. Tellida saab aadressil info@muusa.ee.
Loomingulise inimese vaimsest tasakaalust – Juhan Liivi lugu
Video vaadatav postituse alt.
RAAMAT “VILLEM ERNITS” POODIDES
Villem Ernits (1891-1982) sündis Kodavere kihelkonnas Nõva külas ning veetis enamiku oma elust Tartus, kus temast kui õppejõust, polüglotist ja karskustegelasest siiani legende ringleb. Raamatu koostaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ott Kurs annab põhjaliku ülevaate Ernitsa elust ja tegevusest. Lisaks on raamatusse koondatud mõned Ernitsa kirjatööd ning mälestusi eakaaslastelt, sugulastelt, kolleegidelt ja õpilastelt. Teiste seas meenutavad Ernitsat soome keeleteadlane Lauri Kettunen, kirjanik Ain Kaalep, teadlased Peeter Tulviste, Mall Hiiemäe, Malle Salupere jpt.
Emeriitprofessor Ott Kursi koostatud ülevaateteos “Villem Ernits” on saadaval Liivi Muuseumis kohapeal, Alatskivi Magasiaidas, Apollo raamatupoodides ja Tartus Krisostomuse raamatupoes!
***
Tähtteose kiirkursus
Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu abil toovad kirjanike muuseumid vaatajateni “Tähtteose kiirkursuse”!
Juhan Liivi “Vari” ja “Mesipuu” on teie ees.
Liivi muuseumi maastikumäng “Mööda ajajõge”
Maastikumängu mängimiseks on vaja nutiseadmesse alla laadida Navicupi äpp. Mäng küsib teie kontakte, et saaksime kõigi viie punkti läbinud ajaoosõpru Liivi muuseumis auhinnata.
Lisainfo telefonil 5144851, postitusest.
