AVALEHT
Liivi Muuseum on avatud
jaanuarist maikuuni E-R 10.00-16.00
juunist augustini E-P 10.00-18.00
septembris E-L 10.00-16.00
oktoobrist detsembrini E-R 10.00-16.00Muudel aegadel saab muuseumi külastada etteteatamisel
tel. 51 44851 või 7453846.
Riigipühadel on muuseum suletud.
25. märtsil on paastu- ehk kapsamaarjapäev
Saame kokku kl 11.00 vabadussõja monumendi juures Alatskivil, et süüdata küünlad küüditatute mälestuseks.
Sõidame Liivi muuseumisse, et üheskoos õues ülepannikooke küpsetada, kapsaseemneid kasvama panna, naistejutte puhuda, laule laulda, luuletusi lugeda, vanu kombeid meenutada, juua põsepuna, “metsikuga” tegeleda, lustida ja lõõgastuda. Äratame talveunest ka muuseumi suitsusauna.
Mõnusaks olemiseks pane selga soojad, soovitatavalt heledad riided, jalga mugavad ilmale vastupidavad jalatsid ja pähe hele müts või rätt. Võta kaasa saunaasjad, üks lugu oma esiemadest või luuletus naistest.
Osaluspanus 3.-
Palun anna oselemisest teada 21. märtsiks info@muusa.ee või 5538100.
- Tasuta liinibussid sõidavad kl 11.25 Alatskivilt Rupsile ja kl 14.03 Rupsilt Alatskivile.
XXXV etluskonkursi lõppvoor
toimub Liivi muuseumis laupäeval, 15. aprillil 2023 algusega kell 12.00.
Täpsemalt uuri etluse lehelt.
Kl 11 Tartust Vanemuise alumisest parklast väljub buss Rupsi suunal.
Kogunemine muuseumis, järjekorra loosimine alates kl 11.30.
Etlusvõistluse algus kl 12.00.
Lõpetamine kl 16.30.
16.40 väljub buss Rupsist Tartusse Vanemuise alumisse parklasse.
Haridusprogrammid
Kevadine või koolialguse teatrikombo mais, juunis või septembris ettetellimisel. Vaata lähemalt haridusprogrammide alt.
Kõikidele kooliastmetele:
Põnev koolipäev Alatskivil
- kirjandustund Liivi Muuseumis
- ajalootund Alatskivi lossis
- muusikatund Tubina Muuseumis
- loodusõpetus Alatskivi looduskeskuses.
Maksumus 15 eurot õpilase kohta.
Söögivahetunni saab pidada kas endale sobivas Alatskivi toidukohas või piknikuna vabas õhus või siseruumides.
Haridusprogrammid Liivi Muuseumis
Hind 4 eurot õpilase kohta.
Haridusprogrammis osalemiseks on kolm võimalust. Kõige põhjalikumalt saab luuletajaga tutvust teha
muidugi muuseumisse kohale tulles. Võimalik on tellida ka videoseminar. Kolmandaks saab kutsuda
muuseumi külla – soovi korral tuleb Liivi-uurija Tanar Kirs kooli ja juhib luulepraktikumi.
Eelkool/algkool
1. Miks kannab Alatskivi kool Juhan Liivi nime? (1 h)
2. Kirjanik Juhan Liivi kodu ehk kuidas elas eesti talupere üle saja aasta tagasi. (1 – 1,5 h)
3. Rahvakalendri tähtpäevad. (1,5 – 2h)
4. Talulaste mängud. (1,5 h)
6. Kodavere kiil ep õle kiäruline ehk nuusutame Kodavere murrakut. (1 h)
Põhikool
1. Juhan Liivi elu ja looming. (1 h)
2. Eesti talupere tööd ja tegemised 19.saj. lõpus – 20. saj. alguses. (1,5 h)
3. Kirjavahetus enne, nüüd ja tulevikus. (1,5 h) Mida teaksime kirjanike jt suurkujude elust ilma nendest säilinud kirjavahetuseta? Vaatame Juhan Liivi kirju Liisile, vendadele ja sõpradele kui olulisi infoallikaid. Võrdleme saja aasta tagust kirjavahetust nüüdisaegsete suhtluskanalitega. Kuidas saavad tuleviku biograafid praegusaja kuulsuste elulugusid uurida? Tunni lõpus kirjutavad õpilased Juhan Liivi ajastu laadis kirja lähedasele sõbrale.
4. Kodavere kiil ep õle kiäruline ehk nuusutame Kodavere murrakut. (1 h)
Gümnaasium
1. Juhan Liivi elu ja looming. (1,5 h)
2. Juhan Liiv 21. sajandil. (1,5 h). Juhan Liiv on 21. sajandi hakul meie kirjanduses järjest olulisem. Vaatleme arvukaid teoseid ja tõlgendusi, mis on Juhan Liivi kohta ilmunud uuel sajandil – muusikat, teatrilavastusi, ilukirjandust. Vaatame katkendeid lavastustest, kuulame eri žanrite muusikateoseid. Tutvume põgusalt ka J. Liivi kohaga maailmakirjanduses.
3. Kirjavahetus enne, nüüd ja tulevikus. (1,5 h). Mida teaksime kirjanike jt suurkujude elust ilma nendest säilinud kirjavahetuseta? Vaatame Juhan Liivi kirju Liisile, vendadele ja sõpradele kui olulisi infoallikaid. Võrdleme saja aasta tagust kirjavahetust nüüdisaegsete suhtluskanalitega. Kuidas saavad tuleviku biograafid praegusaja kuulsuste elulugusid uurida? Tunni lõpus kirjutavad õpilased Juhan Liivi ajastu laadis kirja lähedasele sõbrale.
4. Meie esivanemate kommetest 19.-20. saj. (1,5 h)
Lisainfo ja tellimine tel 5144851 või info@muusa.ee
Eesti kirjanik 2022 on Kiwa
13. augustil Alatskivil Liivi Muuseumis toimunud festivalil Eesti Kirjanik 2022 pälvis aasta kirjaniku tiitli Kiwa eksperimentaalse romaaniga «Kummiliimiallikad».
Foto: Kris Moor
Leo Rohlini näitus “Kui seda metsa ees ei oleks…”
Akvarelli-tuši tehnikas teostatud maalingute ja seinareljeefi kaudu näeme, missuguseid väljundeid leiab Liivi olemus kunstnik Leo Rohlini silme läbi.
Väljapaneku “Kui seda metsa ees ei oleks…” avame 13. augustil kl 14.00 Liivi muuseumi näitusemaja väikses saalis.
Kunstnik kirjutab näituse kohta järgmiselt:
Teekond Oja tallu, suure luuletaja Juhan Liivi sünni- ja elupaika on selja taga. Õigem oleks öelda palverännak. Niivõrd oluline on Liiv meie kultuuriloos.
Kuna kuus aastat tagasi oli mul võimalus eksponeerida Juhan Liivile pühendatud näitust ”Kui seda metsa ees ei oleks” Tallinnas Hop galeriis, siis tehti mulle siinmail ootamatult ettepanek tutvustada näitust ka Liivi muuseumis. Muidugi võtsin selle idee tänutundega vastu. Saan küll ruumilistel põhjustel eksponeerida vaid osa näitusest, mistõttu võiks seda ettevõtmist nimetada pigem väljapanekuks, kuid olgu siis pealegi pool rehkendust, püüan anda oma parima.
Ma ei ole tavaliselt oma loomingut ise sõnaliselt tutvustanud, kuid kuna viibin majas, kus sõna on nii või teisiti peategelane, siis püüan näitust lühidalt ka oma vaatevinklist lahti mõtestada. Näitus koosneb kahest osast:
Kui seda metsa ees ei oleks.
See Liivi proosast üle võetud üldtuntud lause olen siin kaudselt sidunud hoopis katketega poeedi sügisluulest ja sedagi tinglikult. Nimelt kujutlen oma vaimusilmas metsa luuletaja peas rõhuva ja muserdava laanena, läbi mille helgematel hetkedel kangastuvad päikeselised või ka nukravõitu maastikuvaated, mis vormuvad ülilihtsateks, kuid kuid samas erakordseteks luuleridadeks. Nii ütleb Villem Ernits üle 100 aasta tagasi: „…kui must pilv tema vaimusilma kattis. Ainult üksikutel silmapilkudel murdus päikesekiiri pilvest läbi. / ja siis lõi Juhan Liiv oma parimad luuletused.”
Piltinstallatsiooni akvarellifragmendid on maalitud noorpõlves aastatel 1964-65, tušimaaling ja kollaaž teostatud 50 aastat hiljem – 2015 aastal. Eks siin ole ka ainet järeldusteks.
Must lagi on meie toal.
Siin ei ole ma taotlenud suitsust mustaks värvunud rehetoa lae kirjeldamist, vaid eeskätt seda, mis toimub luuletajas endas. Üldises masenduses ja rõhuvas kurvameelsuses leidub siiski hetki, mil sisemises tähistaevas lööb siit-sealt ootamatult nii mõnigi täht särama. Muide, just muuseumis olles avastasin kauni väljaande „Väike järv” eessõnas Friedebert Tuglase lauserea „…süsimusta taeva kummumine üle pea, kuid ses taevas tuikavad heledad, valus-kirglikud tähed.”
Poeedi tundlikule närvikangale osundav must ruut valmis aastatel 2015-2016.
Otsisin ainulaadset, seninägematut materjalide kooslust ning jäin pidama eeskätt ristpeakruvidele kinnitatud kraaterglasuurile, mis peale põletuses tekkinud mullistuse lõhkeb jahtumisel ning tekitab sellega minikraatreid. Täienduseks tumehall portselan ning tinglikult mõttelõnga tähistav villase lõnga võrgustik. Ka katmata kruviristidel on oma osa täita.
Ja veel:
Need Juhan Liivi loomingut iseloomustavad tsitaadid on olnud minu jaoks eriti mõjusad ja lähedased:
„Kellelegi ei ole aga saatus nii armutu olnud kui Juhan Liivile…Kuid vaevalt oli ta ise oma annete suurust ja väärtust suutnud sisemiselt ära tunda ja tõsiselt hinnata, kui must pilv tema vaimusilma kattis. Ainult üksikutel silmapilkudel murdus päikesekiiri pilvest läbi. Ja siis lõi Juhan Liiv oma filosoofilised sügavmõttelised laastud ja oma parimad luuletused, täis üllatavaid tundmustepöördeid, ootamatuid luuleliste nägemuste vaheldusi ja isegi kurvameelsust.”
Villem Ernits „Juhan Liivi matustel” Postimees 25.XI 1913
Kui soovitakse, see on mingi haigus, mingi vaimu pealetulek, süsimusta taeva kummumine üle pea; kuid ses taevas tuikavad heledad, valus-kirglikud tähed.
Friedebert Tuglas, „Juhan Liiv” 1958
„…jääv, püsiv loodusluule, kus eksimatult tuntakse ära eestimaine, kodune loodus, kus luuletus on kirjutatud selle konkreetse looduspildi jäädvustamiseks ja sellest saadud elamuse vahendamiseks – sellise loodusluule toob eesti kirjandusse Juhan Liiv.”
Sirje Olesk „Lydia Koidula. Ilus oled emapind” 2002
„Liiv on ennekõike luuletaja.
Kui mõnel rahval on ükski oma Liiv, kes seda kunsti täiuslikult valdab, siis ei ole see rahvas asjata elanud. Juhan Liivi hääl on sügavast Eestist – kuulakem teda, rahutuse luuletajat, iseäranis siis, kui on raske, kui elu on segamini ja vajame tasakaalu…”
Jüri Talvet „ Rahutuse luuletaja Juhan Liiv (Lumi tuiskab, mina laulan).” 2013
Tänavune Liivi luuleauhinna laureaat on Mirjam Parve
Foto: Viktoria Arro
Kodavere miniseriaal on nüüd vaadatav ka ERR lasteportaalis
Lihtsalt mine Lasteekraani lehele ja seal ta ongi!
_______________________
Minu erakonna särgid on tagasi!
Särgi hind 20 €, postiga saatmisel lisandub postitasu. Tellida saab aadressil info@muusa.ee.
Loomingulise inimese vaimsest tasakaalust – Juhan Liivi lugu
Video vaadatav postituse alt.
RAAMAT “VILLEM ERNITS” POODIDES
Villem Ernits (1891-1982) sündis Kodavere kihelkonnas Nõva külas ning veetis enamiku oma elust Tartus, kus temast kui õppejõust, polüglotist ja karskustegelasest siiani legende ringleb. Raamatu koostaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ott Kurs annab põhjaliku ülevaate Ernitsa elust ja tegevusest. Lisaks on raamatusse koondatud mõned Ernitsa kirjatööd ning mälestusi eakaaslastelt, sugulastelt, kolleegidelt ja õpilastelt. Teiste seas meenutavad Ernitsat soome keeleteadlane Lauri Kettunen, kirjanik Ain Kaalep, teadlased Peeter Tulviste, Mall Hiiemäe, Malle Salupere jpt.
Emeriitprofessor Ott Kursi koostatud ülevaateteos “Villem Ernits” on saadaval Liivi Muuseumis kohapeal, Alatskivi Magasiaidas, Apollo raamatupoodides ja Tartus Krisostomuse raamatupoes!
***
Tähtteose kiirkursus
Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu abil toovad kirjanike muuseumid vaatajateni “Tähtteose kiirkursuse”!
Juhan Liivi “Vari” ja “Mesipuu” on teie ees.
Liivi muuseumi maastikumäng “Mööda ajajõge”
Maastikumängu mängimiseks on vaja nutiseadmesse alla laadida Navicupi äpp. Mäng küsib teie kontakte, et saaksime kõigi viie punkti läbinud ajaoosõpru Liivi muuseumis auhinnata.
Lisainfo telefonil 5144851, postitusest.
