Liivi Muuseum on avatud

jaanuarist maikuuni E-R 10.00-16.00
juunist augustini E-P 10.00-18.00
septembris E-L 10.00-16.00
oktoobrist detsembrini E-R 10.00-16.00

Muudel aegadel saab muuseumi külastada etteteatamisel
tel. 51 44851 või 7453846.
Riigipühadel on muuseum suletud.

Festival “Eesti kirjanik 2022. Mälu mäng”

Liivi Muuseumi kirjandusfestival toimub tänavu juba 12. korda.

Eesti nüüdisautoritele suunatud festivali katusteemaks on tänavu “Mälu mäng”. Vaatleme erinevaid mäletamise viise ja võimalusi, ajaloosündmuste mäletamise subjektiivsust, mälu (eba)usaldusväärsust, minevikutraumadega toimetulekut.

FESTIVALI AJAKAVA:

12-13.45 Kätlin Kaldmaa loovkirjutamise tund kohaga seotud mälestustest. Osalustasu 20 eurot, vajalik eelnev registreerimine aadressil hanneleele@gmail.com

14.00 Leo Rohlini Juhan Liivile pühendatud näituse „Kui seda metsa ees ei oleks” avamine näitusemajas

14.30 Kätlin Kaldmaa: „Lydiast”, „Hundi taltsutamisest” ja muust

16.00 Taavi Liias: romaanid „Talibani pojad” ja „Helmandi silmus”

17.00 Vestlusring: Eesti ajalugu läbi lapsepõlvede prisma. Aija Sakova, Andrei Hvostov ja Mari Niitra

18.00 rokkooperi „Rail Baltic” esmaettekanne. Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd luges Vahur Afanasjevi viimaseks jäänud romaani.

19.00 Valdur Mikita ja „Mõtterändur”

20.00 Kiwa: „Kummiliimiallikad”

21.00 Berit Kaschani ja Karoliina Kreintaali muusikaline luulekava

22.00 – … Festival suubub öhe

Autoritega vestlevad Mihkel Kunnus ja Mari Niitra. Ajakavas võib ette tulla muudatusi.

Tegevused lastele Peipsiääre valla raamatukogude töötajatega.

Festivali puhvetit peab tänavu MTÜ Eesti Foorum, kes kostitab eksootiliste türgi roogadega.

Võimalus ööbida telgiga muuseumi õuealal või isikliku magamisvarustusega peamaja põrandapinnal.

Transpordiinfo: Liivi Muuseumi saab mugavalt ka tasuta maakonnaliini bussiga (Tartu-Alatskivi liin). Bussid Rupsi peatusesse väljuvad Tartu bussijaamast kl 10.45, 13.20, 15.00, 18.00. Tagasi järgmisel päeval nt 10.21 ja 14.19. Kindlasti leiame lahenduse ka küüdi pakkumisel kellegi autole.

Lisainfo: tel 5144851.

Koostööpartnerid: Peipsiääre valla raamatukogud, OÜ Biblionaut, MTÜ Eesti Foorum.

Festival on publikule tasuta. Rahastab Kultuurkapital.

Leo Rohlini näitus “Kui seda metsa ees ei oleks…”

Akvarelli-tuši tehnikas teostatud maalingute ja seinareljeefi kaudu näeme, missuguseid väljundeid leiab Liivi olemus kunstnik Leo Rohlini silme läbi.

Väljapaneku “Kui seda metsa ees ei oleks…” avame 13. augustil kl 14.00 Liivi muuseumi näitusemaja väikses saalis.

Kunstnik kirjutab näituse kohta järgmiselt:

Teekond Oja tallu, suure luuletaja Juhan Liivi sünni- ja elupaika on selja taga. Õigem oleks öelda palverännak. Niivõrd oluline on Liiv meie kultuuriloos.

Kuna kuus aastat tagasi oli mul võimalus eksponeerida Juhan Liivile pühendatud näitust ”Kui seda metsa ees ei oleks” Tallinnas Hop galeriis, siis tehti mulle siinmail ootamatult ettepanek tutvustada näitust ka Liivi muuseumis. Muidugi võtsin selle idee tänutundega vastu. Saan küll ruumilistel põhjustel eksponeerida vaid osa näitusest, mistõttu võiks seda ettevõtmist nimetada pigem väljapanekuks, kuid olgu siis pealegi pool rehkendust, püüan anda oma parima.

Ma ei ole tavaliselt oma loomingut ise sõnaliselt tutvustanud, kuid kuna viibin majas, kus sõna on nii või teisiti peategelane, siis püüan näitust lühidalt ka oma vaatevinklist lahti mõtestada. Näitus koosneb kahest osast:

Kui seda metsa ees ei oleks.

See Liivi proosast üle võetud üldtuntud lause olen siin kaudselt sidunud hoopis katketega poeedi sügisluulest ja sedagi tinglikult. Nimelt kujutlen oma vaimusilmas metsa luuletaja peas rõhuva ja muserdava laanena, läbi mille helgematel hetkedel kangastuvad päikeselised või ka nukravõitu maastikuvaated, mis vormuvad ülilihtsateks, kuid kuid samas erakordseteks luuleridadeks. Nii ütleb Villem Ernits üle 100 aasta tagasi: „…kui must pilv tema vaimusilma kattis. Ainult üksikutel silmapilkudel murdus päikesekiiri pilvest läbi. / ja siis lõi Juhan Liiv oma parimad luuletused.”

Piltinstallatsiooni akvarellifragmendid on maalitud noorpõlves aastatel 1964-65, tušimaaling ja kollaaž teostatud 50 aastat hiljem – 2015 aastal. Eks siin ole ka ainet järeldusteks.

Must lagi on meie toal.

Siin ei ole ma taotlenud suitsust mustaks värvunud rehetoa lae kirjeldamist, vaid eeskätt seda, mis toimub luuletajas endas. Üldises masenduses ja rõhuvas kurvameelsuses leidub siiski hetki, mil sisemises tähistaevas lööb siit-sealt ootamatult nii mõnigi täht särama. Muide, just muuseumis olles avastasin kauni väljaande „Väike järv” eessõnas Friedebert Tuglase lauserea „…süsimusta taeva kummumine üle pea, kuid ses taevas tuikavad heledad, valus-kirglikud tähed.”

Poeedi tundlikule närvikangale osundav must ruut valmis aastatel 2015-2016.

Otsisin ainulaadset, seninägematut materjalide kooslust ning jäin pidama eeskätt ristpeakruvidele kinnitatud kraaterglasuurile, mis peale põletuses tekkinud mullistuse lõhkeb jahtumisel ning tekitab sellega minikraatreid. Täienduseks tumehall portselan ning tinglikult mõttelõnga tähistav villase lõnga võrgustik. Ka katmata kruviristidel on oma osa täita.

Ja veel:

Need Juhan Liivi loomingut iseloomustavad tsitaadid on olnud minu jaoks eriti mõjusad ja lähedased:

„Kellelegi ei ole aga saatus nii armutu olnud kui Juhan Liivile…Kuid vaevalt oli ta ise oma annete suurust ja väärtust suutnud sisemiselt ära tunda ja tõsiselt hinnata, kui must pilv tema vaimusilma kattis. Ainult üksikutel silmapilkudel murdus päikesekiiri pilvest läbi. Ja siis lõi Juhan Liiv oma filosoofilised sügavmõttelised laastud ja oma parimad luuletused, täis üllatavaid tundmustepöördeid, ootamatuid luuleliste nägemuste vaheldusi ja isegi kurvameelsust.”

Villem Ernits „Juhan Liivi matustel” Postimees 25.XI 1913

Kui soovitakse, see on mingi haigus, mingi vaimu pealetulek, süsimusta taeva kummumine üle pea; kuid ses taevas tuikavad heledad, valus-kirglikud tähed.

Friedebert Tuglas, „Juhan Liiv” 1958

„…jääv, püsiv loodusluule, kus eksimatult tuntakse ära eestimaine, kodune loodus, kus luuletus on kirjutatud selle konkreetse looduspildi jäädvustamiseks ja sellest saadud elamuse vahendamiseks – sellise loodusluule toob eesti kirjandusse Juhan Liiv.”

Sirje Olesk „Lydia Koidula. Ilus oled emapind” 2002

„Liiv on ennekõike luuletaja.

Kui mõnel rahval on ükski oma Liiv, kes seda kunsti täiuslikult valdab, siis ei ole see rahvas asjata elanud. Juhan Liivi hääl on sügavast Eestist – kuulakem teda, rahutuse luuletajat, iseäranis siis, kui on raske, kui elu on segamini ja vajame tasakaalu…”

Jüri Talvet „ Rahutuse luuletaja Juhan Liiv (Lumi tuiskab, mina laulan).” 2013

Koolitus luuleõpetusest Liivi muuseumis 26. augustil 2022

Koolitus „Juhan Liivi ja Ene Mihkelsoni luule lugemine”

Liivi muuseumis 26. augustil 2022

Liivi muuseum ja Ene Mihkelsoni selts kutsuvad emakeeleõpetajaid osalema luule lähilugemise koolitusel. Arutame luuledidaktika põhimõtete ja metoodiliste võimaluste, aga ka luuleõpetuse üle avaramalt. Lähilugemise töötubades vaatleme nii vanemat kui ka uuemat eesti luulet Juhan Liivi ja Ene Mihkelsoni loomingu näitel.

Koolitus leiab aset 26. augustil 2022 Liivi muuseumis Peipsiääre vallas.

Koolitajad on kirjandusdidaktik ja teadlane Joosep Susi ning Liivi-uurija Tanar Kirs.

Täpsem ajakava saadetakse osalejatele augustis.

Osalustasu 35 eurot sisaldab kõiki materjale, kohvipause ja lõunasööki. Koolitusel osalenutele väljastatakse tõendid.

Palume registreeruda 30. juuniks aadressil: http://tiny.cc/liiv-mihkelson

Lisainfo: mari@muusa.ee

tel 5144851

Tänavune Liivi luuleauhinna laureaat on Mirjam Parve

Foto: Viktoria Arro

Kodavere miniseriaal on nüüd vaadatav ka ERR lasteportaalis

Lihtsalt mine Lasteekraani lehele ja seal ta ongi!

Üle-eestiline etlusvõistlus

34. Liivide üle-eestiline etluskonkurss on sadapuhku peetud. Üle mitme aasta saime kokku ilmsi Liivi muuseumis Rupsil. Tuleb tunnistada, et vahepealsed aastad ja haigused on osalejate hulka pisut kärpinud. Sellest hoolimata sõideti kohale Eesti erinevaist paigust.

Esindatud olid Järvamaa, Tallinn, Valgamaa, Tartu linn ja maakond, Viljandimaa, Pärnu linn, Saaremaa, Võrumaa ja Harjumaa.

Tänavune laureaat on Hella Hildegard Niitra (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. kl, juhendaja Anett Pullerits). Välja anti mitmeid eriauhindu: Rakvere teatri ja Peipsiääre valla eriauhinna sai Kirke Medri (Saaremaa Gümnaasiumi 11. klass, juhendaja Rita Ilves), ajakirja Värske Rõhk eriauhinna Säde Einasto (Kõrveküla Põhikooli 9. kl, juhendaja Reet Rosenberg), Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli ja Liivi Muuseumi eriauhinna Gerda Ly Käis (Tsirguliina Kooli 9. kl, juhendaja Ülle Vihm). Publikupreemia luuletuse eest sai Kirke Medri ja proosapala eest Gerda Ly Käis. Žürii koosseisus Sirel Heinloo, Mirko Rajas ja Velvo Väli tänasid kõiki finaliste hingepuudutava esituse eest.

Etlusvõistluse pildigalerii on siin.

Suur tänu kõigile osalejatele, juhendajatele ja korraldajatele!

Liivi Muuseumi piletihinnad alates 1. jaanuarist 2022

Täispilet 5,00

Sooduspilet 4,00 (õpilased, üliõpilased, pensionärid, Peipsiääre valla elanikud)

Perepilet 12,00

Giiditeenus 20,00 (eesti keeles) / 30,00 (inglise keeles)

TASUTA: alla 7 a lapsed, muuseumitöötajad, erivajadustega külastajad, Emakeeleõpetajate Seltsi liikmed, Peipsiääre valla õpilased.

Kuulutame välja Liivi luuleuhinna nominendid!

Žürii asub peagi esitatud luuletusi kõrvutama ja otsustab hääletuse teel, missugune luuletus saab laureaaditiitli. Laureaat kuulutatakse välja 30. aprillil, Juhan Liivi sünniaastapäeval Liivi muuseumis.

Nomineeritud luuletustega saab tutvuda, klõpsates lingil.

_______________________

Minu erakonna särgid on tagasi!

Särgi hind 20 €, postiga saatmisel lisandub postitasu. Tellida saab aadressil info@muusa.ee.

Loomingulise inimese vaimsest tasakaalust – Juhan Liivi lugu

Video vaadatav postituse alt.

Ilmunud on kogumik “Mesipuu poole. Lugusid Alatskivi koolielust”

Lähemalt kirjas postituses.

Liivi muuseumi aasta kirjanik on Eva Koff

Laupäeval, 21. augustil Alatskivil Liivi muuseumis toimunud festivalil Eesti Kirjanik 2021 pälvis aasta kirjaniku tiitli Eva Koff romaaniga “Kirgas uni”. Aasta kirjanikuks valiti Koff juba teist korda, varasemalt aastal 2018 esikromaaniga “Sinine mägi”.

Loe täpsemalt ERRi Kultuuriportaali artiklist.

Raamatu “Kirgas uni” kohta loe ERRi kultuuriportaali sellest artiklist ja veel siit.

Loe kirjandusfestivalist lähemalt postitusest.

RAAMAT “VILLEM ERNITS” POODIDES

Villem Ernits (1891-1982) sündis Kodavere kihelkonnas Nõva külas ning veetis enamiku oma elust Tartus, kus temast kui õppejõust, polüglotist ja karskustegelasest siiani legende ringleb. Raamatu koostaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ott Kurs annab põhjaliku ülevaate Ernitsa elust ja tegevusest. Lisaks on raamatusse koondatud mõned Ernitsa kirjatööd ning mälestusi eakaaslastelt, sugulastelt, kolleegidelt ja õpilastelt. Teiste seas meenutavad Ernitsat soome keeleteadlane Lauri Kettunen, kirjanik Ain Kaalep, teadlased Peeter Tulviste, Mall Hiiemäe, Malle Salupere jpt.
Emeriitprofessor Ott Kursi koostatud ülevaateteos “Villem Ernits” on saadaval Liivi Muuseumis kohapeal, Alatskivi Magasiaidas, Apollo raamatupoodides ja Tartus Krisostomuse raamatupoes!

***

Tähtteose kiirkursus

Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu abil toovad kirjanike muuseumid vaatajateni “Tähtteose kiirkursuse”!

Juhan Liivi “Vari” ja “Mesipuu” on teie ees.

Liivi muuseumi maastikumäng “Mööda ajajõge”

Maastikumängu mängimiseks on vaja nutiseadmesse alla laadida Navicupi äpp. Mäng küsib teie kontakte, et saaksime kõigi viie punkti läbinud ajaoosõpru Liivi muuseumis auhinnata.

Lisainfo telefonil 5144851, postitusest.