Liivi Muuseum

Juhan Liivi kodukoht

Category: Uudised (page 1 of 2)

Laste ja noorte festival “Avatud Mänguväljad” AJAHÄKKERID

Elasid kord eite-taati. Tahtsid omale veel üht lapsukest neljale vellekesele seltsiks. Eit pani saunaahju savist nukukese…

Kuidas sündis ja elas Juhan Liiv, kuidas ajakratt teda kollitama hakkas ja mis sellest tuntud kirjanikust lõpuks sai?

Liivi muuseumi mäng “Kaapekakuke ajakrati küüsis” pakub kuulamist, lugemist, voolimist, meisterdamist, kirjutamist, nuputamist ja pildistamist kogu perele või väiksemale seltskonnale.

Mängimine on 10.-25.10 TASUTA!

Festivalil saab koguda templeid, avastada põnevaid muuseume, osaleda auhindade loosimises, kasutada mängimiseks nutirakendust või paberil mängujuhist. Avatud Mänguväljade kodulehelt leiate täpsema info. Festivali pass allalaadimiseks ja väljaprintimiseks  SIIN.

Muugi aeg lahti: häki Juhan Liivi elulukku ja avasta, mis kestab üle aja!

Mängida saab kahel viisil:

1. tasuta rakendusega Loquiz
2. paberil mängujuhisel (ilma spetsrakenduseta, kuid jutu kuulamiseks vajad ruutkoodi (QR-koodi) skannerit)
Rakenduses LoQuiz
Leia ja laadi oma nutiseadmesse rakendus LoQuiz. Logi “Kaapekakukese” mängu jaoks sisse.
Kasutaja: Juhan
Parool: 1864
Uuri kaarti. Kui vaja, vea kaart väiksemaks või suuremaks!
Kuusnurga märgil klõpsates avaneb ülesanne.
Järgmise ülesande leidmiseks tee, mida juhis ette näeb.
Käi kõik 9 punkti järjest läbi.
Avasta ja täida ka 10. punkt!
 
Mängujuhis paberil
Küsi kassast oma paberil mängujuhis.
Skänni ruutkood loo kuulamiseks.
Uuri plaani mängujuhisel ja täida ülesanded.Põnevat ajahäkkimist ja leia aega!

Lisaks on muuseumisse peitu pugenud tegelased Lasteekraanist.  Kui leiate nad üles, tehke neist foto ja saatke võistlusele Lasteekraan.ee lehelt. Kõigi saatjate vahel loositakse välja palju toredaid auhindu.

Lähikonnas pakub ajahäkkimise mängu ka Tubina muuseum Alatskivi lossis. Seal tegitseb hoopis teistsugune kratt.

Tubina Muuseumi mänguväli Alatskivi lossi 2. korrusel

ootab huvilisi
10.- 25. oktoobrini
teisipäevast pühapäevani kell 10 – 16.Mängides selgub, kuidas üks Kratt sel kevadel
Tubina Muuseumisse sattus
ja mis temaga seal juhtus.Lisaks saab mängida Lasteekraani otsimismängu.Mängulehe, -passi ning juhiseid annab lossi piletikassaruumis Margit, kellel on rinnas Krati-märk.

Sissepääs lossi: õpilasele 3 eurot, täiskasvanud saatjale 3 eurot.

Lisateave tel. 53541436 või tubin@muusa.ee

 

 Bita Razavi näitus “Balti remondimuuseum” “Museum of Baltic Remont”

Bita Razavi

Balti remondimuuseum
Liivi Muuseumis 03.07.2020 – 31.08.2020
AVAMINE 3. JUULIL KELL 17
 
Viimased kolm aastat on Bita Razavi renoveerinud üht vana maja Lääne-Virumaal ja korterit Tartus Karlovas. Teda hakkasid huvitama materjalid, mida on Baltimaade kodude remontimisel läbi aastate muutuvas majanduslikus ja poliitilises olukorras kasutatud. Jätkuna oma varasematele töödele, milles Bita Razavi dokumenteeris Soome ja Iraani leibkondade ühiseid jooni, on ta nüüd ehitanud installatsiooni, et tutvustada nähtamatuid ehitusmaterjale, millega koos elavad paljud Balti regiooni inimesed.Installatsioon “Balti remondimuuseum” tutvustab nõukogude ajal kodude soojustamiseks ja renoveerimiseks kasutatud materjale, mida kunstnik on renoveerimistööde käigus kogunud ja säilitanud kui antropoloogilise uurimistöö materjali.
Kogutud materjali põhjal loob kunstnik absurdse versiooni rahvamuuseumist uurimaks selliste muuseumide rolli rahvusliku identiteedi konstrueerimisel ja rahvusliku ühtsuse narratiivi loomisel.
Bita Razavi (s. 1983) on Teheranist pärit kunstnik, kes elab ja töötab Helsingis ning Eestis, maakodus. Ta on lõpetanud bakalaureuseõppe muusikas Teherani Kunstiülikoolis ja saanud magistrikraadi kujutavas kunstis Helsingi Kunstiakadeemiast. Razavi loomingu keskseks teemaks on erinevate igapäevaste situatsioonide vaatlemine ja peegeldamine. Teda huvitab erinevate ühiskonnagruppide sisemise dünaamika seos riikide poliitiliste struktuuridega ja ajaloolise mõõtmega riiklike sündmustega. Razavi dokumenteerib objektide ning süsteemide agentsust ja uurib nende nende suhet iseendaga.Bita Razavi on eksponeerinud oma töid Teherani Kaasaegse Kunsti Muuseumis, Trondheimi Biennaalil, Soome Fotograafiamuuseumis, Helsingi Fotograafiabiennaalil, Helsingi Disainimuuseumis, Videobrasil’is ja SESC Pompeia kultuurikeskuses Sao Paulos, Cité international des Arts’sis, Pariisis, Fotografisk Center’is, Kopenhaagenis, Göteborgi Rahvusvahelisel Kaasaegse Kunsti Biennaalil, Ukraina Rahvuslikus Kunstimuuseumis, Kalmari Kunstimuuseumis Rootsis ja Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis. 2017. aastal pälvis ta Oskar Öflundi fondi auhinna.
Täname: Toomas Lasmann, Mart Paadik, Armin Luik, Marge Monko, Tanel Rander, Jyri Pitkänen, Mara Jelinko, Lauri Laanisto, Malle Käärik.
 
/EN/Bita Razavi
Museum of Baltic Remont
At Liivi Muuseum 03.07 – 31.08.2020
Opening 3rd of July at 5 pm
Bita Razavi’s ongoing project Museum of Baltic Remont is composed of documentation of what may appear to be a mundane task. Over the last three years, she has been renovating an abandoned house in the Estonian countryside and an apartment in Tartu. What sets her construction apart is her fascination with and scrutiny of the various materials that have been used to repair homes in the Baltic region throughout years of changing economic and political situations. The materials that were used during the Soviet era to insulate and renovate these houses, have been collected and preserved as if they were samples for an anthropological research study. Following on from an earlier works in which she documented the common traits of Finnish and Iranian households, Razavi has now built a commemorative scientific installation to showcase the invisible building materials that many people in Baltic region live amongst. She employs the absurd form of a national museum to explore the agency and role of such museums in construction of national identity and creation of a shareable narrative for the masses.
Bita Razavi (b. 1983) born in Tehran, lives and works between Helsinki and Estonian countryside. She graduated with a Bachelor’s degree in Music from Tehran University of Arts and holds a Masters in Fine Art from Finnish Academy of Fine Arts. Razavi’s practice is centred around observations and reflections on a variety of everyday situations. She examines the inner workings of social systems in relation to the political structures of various countries and national events of historic proportions. Razavi reacts to and explores the agency of objects and systems as they act upon her and as she documents and records them.Bita Razavi has exhibited her work at Tehran Museum of Contemporary Art, 1st Trondheim Biennale, Finnish Museum of Photography, Helsinki Photography Biennale, Hesinki Design Museum, Videobrasil, SESC Pompeia, Cité international des Arts, Paris, Fotografisk Center, Copenhagen, Göteborg International Biennal for Contemporary Art, National Art Museum of Ukraine, Kalmar Art Museum and Latvian National Museum of Art. In 2017 Razavi received the Oskar Öflunds Foundation’s grand prize.
Thanks to: Toomas Lasmann, Mart Paadik, Armin Luik, Marge Monko, Tanel Rander, Jyri Pitkänen, Mara Jelinko, Lauri Laanisto, Malle Käärik.

Bita Razavi näituse plakatifoto

Liivi luuleauhinna laureaat on Triin Paja

Tänavune Liivi luuleauhinna laureaat on Triin Paja luuletusega „Öö on tume nagu õdede juuksed”, mis ilmus ajakirjas Värske Rõhk nr 61 (2019). Laureaat kuulutati välja Juhan Liivi 156. sünniaastapäeval 30. aprillil, mida tänavu tähistati veebiülekande vahendusel.

Luuleauhinna žüriisse kuulunud TÜ eesti kirjanduse dotsendi Mart Velskri sõnul saab Paja luuletust lugeda mitmel viisil, mis aga kõik on ühe tervikelamuse teenistuses. Keel ja keele abil kõneldav langevad siin erilisel viisil ühte. „Lugeja haaratakse luuletuse tumedasse tervikusse ja ta ei pääse sellest enam lahti, ja hea ongi,” sõnas Velsker.

Triin Pajalt on seni ilmunud luulekogu „Nõges” (2018), mille eest ta pälvis pälvis Betti Alveri debüüdiauhinna. 

Iga žüriiliige esitab Liivi luuleauhinnale ühe eelmise kalendriaasta jooksul trükis ilmunud luuletuse, mis tema hinnangul kannab endas liivilikku vaimsust. Seejärel valitakse nominentide hulgast võiduluuletus. Liivi luuleauhind ei ole rahaline, laureaadile antakse üle nahakunstnik Ülle Paap’i ainueksemplarina valmistatud karjasemärss. Tänavu toimetatakse see laureaadini posti teel.

Auhinnale olid nomineeritud Kärt Hellerma luuletus „Igatsen puutüvede järele”, Häniläse „Edimidse jõulupühä hummuk”, Kivisildniku „Kahekümne teine nõrk märk teadvusest”, Carolina Pihelga „Tuules”, Merike Õimu „… kui mitu valu sul võlgnen” ning Tõnis Tootseni „… vares rogiseb rannas kui konn”. Kõiki luuletusi saab autorite esituses näha ja kuulata Liivi Muuseumi videos aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=osR6AoOIeQU&feature=youtu.be&fbclid=IwAR3nxlyIeCOIDOAaRiACEPJLVX9kEQgI03_0FaQmmj5JtPbcuQYQLz4ukr4   

Žüriisse kuulusid lisaks Mart Velskrile ka Kauksi Ülle, Jüri Talvet, Janika Kronberg, Kait Eiland, Kadi Kivilo ja Tanar Kirs.

Video teel toimunud koolinoorte etluskonkursi laureaadiks on Uku Pokk Saaremaa Ühisgümnaasiumi 12. klassist, juhendaja Rita Ilves. Uku on etluskonkursi võitnud ka aastal 2012. Etluskonkursi materjalide põhjal loodi kuulamisekspositsioon „Kuule luulet!” Liivi Muuseumi välialale, mida saab külastada alates 2. maist.

 

Juhan Liivi 156. sünniaastapäeva pidustused toimuvad tänavu videoülekandena

UUS! Juhan Liivi 156. sünniaastapäeva pidustused toimuvad tänavu videoülekandena

Video algab muuseumi YouTube’i kanalis aadressil: https://youtu.be/osR6AoOIeQU
30. aprillil kell 12.00.
Kavas:
– Tanar Kirsi lühiloeng Juhan Liivist
– Liivi etluskonkursi võitja väljakuulutamine
– Liivi luuleauhinna nominendid esitavad oma luuletusi
– Mart Velsker räägib Liivi luulepreemikast ja nomineeritud luuletustest
– Liivi luuleauhinna laureaadi väljakuulutamine.
Püsige lainel ja lugege luulet – meie kodulehelt leiate ka nomineeritud luuletused.
FB-s võite pakkuda, kes võiks valituks osutuda.
Older posts

© 2020 Liivi Muuseum

Theme by Anders NorenUp ↑